vasakult: wimberg, pehk, ilves. tartu, prima vista, 08. 05. 2009. (c) andra teede.
Tuesday, May 12, 2009
Thursday, May 07, 2009
KUIDAS MEID CONTRAGA KOOLIST MINEMA AETI
Veiko Märka
Ma ei oleks Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 29. aprillil toimunud skandaalist, kus kaks pedagoogi minu ja Contra esinemisse sekkusid ning selle lõpetama (tegelikult küll ainult katkestama) sundisid, ridagi kirjutama hakanud. Aga kuna see sündmus nagunii Postimees Online`i sattus, siis lisan oma vaatenurga.
Kõige rohkem üllatas mind asjaolu, et mõlemad skandaalitsejad – kooli õppealajuhataja ning huvijuht – polnud üldse eesti keele ega kirjanduse spetsialistid. See ei seganud neid teadja näoga kinnitamast, et eesti keeles olevat palju kaunimaid sõnu kui need, mida meie kasutasime ning meie sõnakasutus ei vasta haridusasutuses nõutavale standardile.
Ma ei kujuta ette, et mõni eesti filoloog läheks kusagile füüsikaolümpiaadile ja hakkaks seal õiendama, missugused ülesanded kõlbavad lastele ja missugused mitte.
Kuivõrd skandaalitsejad tõid näiteid esmajoones minu luuletusest „Haridusreform jätkub“, siis käsitlen konkreetselt seda. Mida mõistlikku ma saan arvata pedagoogidest, kellede arvates sõnad „noku“, „häbe“ ja „Tõnis Lukas“ on ropud? Esimese kahe objekti kohta on need lugematust arvust eesti keeles olevatest sünonüümidest just kõige süütumad ja lastepärasemad. Ja kuidas neid väljendeid kasutamata lapsele selgeks teha, milline kole olevus on pedofiil (kellel küll haridusminister õnnelikus lõpus näpud otsast ära lõikab)?.
Ma tean ise väga hästi, et kõigis mu luuletustes kokku on üksainus ropp sõna, seegi saksa keeles ja seda ma saalis veel kasutada ei jõudnud. Olen sel sajandil esinenud umbes kolmekümnes koolis või muidu õpilaspubliku ees. Esinemine on katkestatud vaid üks kord – umbes seitsme aasta eest Tallinna Ühisgümnaasiumis ja seda mitte minu tõttu, vaid kuna peale minu käisid laval mitmed undergroundbändid, siis lõhkusid mingid võõrad purjus punkarid ära kooli tualeti akna, et sisse pääseda.
Vägisi tuleb meelde hiljutine sõda eesti keele ja kirjanduse tundide vähendamise ümber üldhariduskoolides. Millegipärast vastandati selles eesti keelele füüsika, mida õpetatavat ju samuti eesti keeles. Kordan seda, mida Ekspressis juba kirjutanud olen: füüsikat võib õpetada ükskõik mis keeles, see jääb ikka füüsikaks ning maailmataset arvestades ongi parem füüsikat inglise keeles õppida. Eesti keelt ja kirjandust aga ei asenda miski.
Füüsikute ja lüürikute konflikt sai alguse ammu, möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, peamiselt Gustav Naani ja Jaan Kaplinski „poleemikast“. Jutumärgid on igati asjakohased, sest Naan mingeid tõsiseltvõetavaid argumente välja ei käinud, vaid ajas samasugust ennasttäis juhmi loba nagu laulva revolutsiooni ajal. Umbes sedasi, et kõik kenad ja sugutamisväärsed noored neiud jooksevad tänapäeval käharpäiste poeetide juurest füüsikute manu, kellel on siis ilmselt sirged juuksed või kiilaspea. Ega tänapäeva naanlus parem pole.
Ja oleks siis, et füüsikud lüürikutest vähem valetaksid! Võtame näiteks maailma tuntuima füüsikavalemi E = mc2 ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus ruudus. Valguse kiirus on sealjuures enam-vähem 300 000 kilomeetrit sekundis. Aga nii pikkuse kui aja mõõtühikud on valitud kokkuleppeliselt ning keegi ei keela luua uut süsteemi, milles valguse kiirus oleks näiteks 1 huvijuht õppealajuhatajas. Kuna üks ruudus on ikka üks, tähendab see, et mass võrdub energiaga. Mis ei kuulu enam füüsika, vaid sofistika valdkonda.
Puškin tapeti duellil, Heiti Talvik viidi Siberisse surema, mind ja Contrat aeti nagu marutõves loomi KSG saalist minema. Aga meie loomingut ei hävita miski, kõige vähem agressiivsed ebapädevad eakad naispedagoogid.
Antud juhul ei saavutanud nad igatahes midagi või kui, siis hoopis vastupidist plaanitule. Esinemine jätkus vabas õhus ja kestis kauemgi kui plaanitud. Ilm oli ilus, kuulajaid vähemalt sama palju kui enne saalis ja ning meie luuletused jõudsid kahtlemata tunduvalt sügavamale noorte ajudesse kui me seda sisetingimustes ja ametlikult suutnuks.
Ma ei oleks Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 29. aprillil toimunud skandaalist, kus kaks pedagoogi minu ja Contra esinemisse sekkusid ning selle lõpetama (tegelikult küll ainult katkestama) sundisid, ridagi kirjutama hakanud. Aga kuna see sündmus nagunii Postimees Online`i sattus, siis lisan oma vaatenurga.
Kõige rohkem üllatas mind asjaolu, et mõlemad skandaalitsejad – kooli õppealajuhataja ning huvijuht – polnud üldse eesti keele ega kirjanduse spetsialistid. See ei seganud neid teadja näoga kinnitamast, et eesti keeles olevat palju kaunimaid sõnu kui need, mida meie kasutasime ning meie sõnakasutus ei vasta haridusasutuses nõutavale standardile.
Ma ei kujuta ette, et mõni eesti filoloog läheks kusagile füüsikaolümpiaadile ja hakkaks seal õiendama, missugused ülesanded kõlbavad lastele ja missugused mitte.
Kuivõrd skandaalitsejad tõid näiteid esmajoones minu luuletusest „Haridusreform jätkub“, siis käsitlen konkreetselt seda. Mida mõistlikku ma saan arvata pedagoogidest, kellede arvates sõnad „noku“, „häbe“ ja „Tõnis Lukas“ on ropud? Esimese kahe objekti kohta on need lugematust arvust eesti keeles olevatest sünonüümidest just kõige süütumad ja lastepärasemad. Ja kuidas neid väljendeid kasutamata lapsele selgeks teha, milline kole olevus on pedofiil (kellel küll haridusminister õnnelikus lõpus näpud otsast ära lõikab)?.
Ma tean ise väga hästi, et kõigis mu luuletustes kokku on üksainus ropp sõna, seegi saksa keeles ja seda ma saalis veel kasutada ei jõudnud. Olen sel sajandil esinenud umbes kolmekümnes koolis või muidu õpilaspubliku ees. Esinemine on katkestatud vaid üks kord – umbes seitsme aasta eest Tallinna Ühisgümnaasiumis ja seda mitte minu tõttu, vaid kuna peale minu käisid laval mitmed undergroundbändid, siis lõhkusid mingid võõrad purjus punkarid ära kooli tualeti akna, et sisse pääseda.
Vägisi tuleb meelde hiljutine sõda eesti keele ja kirjanduse tundide vähendamise ümber üldhariduskoolides. Millegipärast vastandati selles eesti keelele füüsika, mida õpetatavat ju samuti eesti keeles. Kordan seda, mida Ekspressis juba kirjutanud olen: füüsikat võib õpetada ükskõik mis keeles, see jääb ikka füüsikaks ning maailmataset arvestades ongi parem füüsikat inglise keeles õppida. Eesti keelt ja kirjandust aga ei asenda miski.
Füüsikute ja lüürikute konflikt sai alguse ammu, möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, peamiselt Gustav Naani ja Jaan Kaplinski „poleemikast“. Jutumärgid on igati asjakohased, sest Naan mingeid tõsiseltvõetavaid argumente välja ei käinud, vaid ajas samasugust ennasttäis juhmi loba nagu laulva revolutsiooni ajal. Umbes sedasi, et kõik kenad ja sugutamisväärsed noored neiud jooksevad tänapäeval käharpäiste poeetide juurest füüsikute manu, kellel on siis ilmselt sirged juuksed või kiilaspea. Ega tänapäeva naanlus parem pole.
Ja oleks siis, et füüsikud lüürikutest vähem valetaksid! Võtame näiteks maailma tuntuima füüsikavalemi E = mc2 ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus ruudus. Valguse kiirus on sealjuures enam-vähem 300 000 kilomeetrit sekundis. Aga nii pikkuse kui aja mõõtühikud on valitud kokkuleppeliselt ning keegi ei keela luua uut süsteemi, milles valguse kiirus oleks näiteks 1 huvijuht õppealajuhatajas. Kuna üks ruudus on ikka üks, tähendab see, et mass võrdub energiaga. Mis ei kuulu enam füüsika, vaid sofistika valdkonda.
Puškin tapeti duellil, Heiti Talvik viidi Siberisse surema, mind ja Contrat aeti nagu marutõves loomi KSG saalist minema. Aga meie loomingut ei hävita miski, kõige vähem agressiivsed ebapädevad eakad naispedagoogid.
Antud juhul ei saavutanud nad igatahes midagi või kui, siis hoopis vastupidist plaanitule. Esinemine jätkus vabas õhus ja kestis kauemgi kui plaanitud. Ilm oli ilus, kuulajaid vähemalt sama palju kui enne saalis ja ning meie luuletused jõudsid kahtlemata tunduvalt sügavamale noorte ajudesse kui me seda sisetingimustes ja ametlikult suutnuks.
Tartu NAK festivalil Prima Vista
Neljapäev, 7. mai:
17.00–18.00 Kaubamaja aatriumis esinevad luuletuste ja lauludega Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra ja Wimberg.
18.00 Rahvusvaheline seminar kirjastamisest, esindamisest ja autoriõigusest Tartu Kirjanduse Majas, ümarlauas kirjanikud, kirjastajad, kirjanduslikud agendid, raamatute müüjad:
Aleksandra Marinina, Natan Zablotskis, Nelli Zagorodnjuk, Krista Kaer, Igor Rosenfeld, (:)kivisildnik, Igor Kotjuh ja Andres Anvelt.
Reede, 8 mai:
16.30–18.00 esitavad Kaubamaja aatriumis oma loomingut Aapo Ilves, Jaan Pehk, Wimberg ja Maarja Kangro
19.00 Laulvate kirjanike kontsert Pargiraamatukogu platsil
Tänavuse kontserdi avab festivali patrooni Andres Ehini melodeklamatsioon, löökriistadel Brian Melvin, kitarril Mart Soo. Kontserdi teises osas loevad ja laulavad luulet Asko Künnap ( kitarril saadab Heikki Kalle), Kristiina Ehin, Marje Ingel, Merca, Jaan Pehk ja Aapo Ilves. Saatemuusikutena teevad kaasa Mait Trink ja Meelis Kommedant.
21.00 algab Genialistide klubis pidu "Akadeemikute valik:
kirjandusteadlased". Plaadimuusikat, vaatenurki ja meeleolusid valivad Jaak Tomberg, Aare Pilv ning Neeme Lopp. Südaööl teeb etteaste Aapo Ilves.
Pilet 50/25, Kirjanike Liidu liikemtele tasuta
Laupäev, 9. mai:
14.00 Aapo Ilvese luulekogu „Tulen öösel sulle koju“ esitlus Prima Vista raamatulaadal
16.00 Prima Vista Noortekas Tartu Kirjanduse Maja hoovis
Traditsiooniks kujunenud noorte kirjandusüritusel loevad oma loomingut noored autorid Eda Ahi, Kristjan Haljak, Carolina Pihelgas, Paavo Piik, Lee Rajando, Triin Tasuja ning Andra Teede.
Pühapäev, 10 mai:
14.00 Kirjanikerännu kogumikku „Mehed ei nuta“ esitlevad tekstide autorid Andres Ehin, Mehis Heinsaar, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi ja Eia Uus
Täpsemat festivali kava vaata siit.
17.00–18.00 Kaubamaja aatriumis esinevad luuletuste ja lauludega Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra ja Wimberg.
18.00 Rahvusvaheline seminar kirjastamisest, esindamisest ja autoriõigusest Tartu Kirjanduse Majas, ümarlauas kirjanikud, kirjastajad, kirjanduslikud agendid, raamatute müüjad:
Aleksandra Marinina, Natan Zablotskis, Nelli Zagorodnjuk, Krista Kaer, Igor Rosenfeld, (:)kivisildnik, Igor Kotjuh ja Andres Anvelt.
Reede, 8 mai:
16.30–18.00 esitavad Kaubamaja aatriumis oma loomingut Aapo Ilves, Jaan Pehk, Wimberg ja Maarja Kangro
19.00 Laulvate kirjanike kontsert Pargiraamatukogu platsil
Tänavuse kontserdi avab festivali patrooni Andres Ehini melodeklamatsioon, löökriistadel Brian Melvin, kitarril Mart Soo. Kontserdi teises osas loevad ja laulavad luulet Asko Künnap ( kitarril saadab Heikki Kalle), Kristiina Ehin, Marje Ingel, Merca, Jaan Pehk ja Aapo Ilves. Saatemuusikutena teevad kaasa Mait Trink ja Meelis Kommedant.
21.00 algab Genialistide klubis pidu "Akadeemikute valik:
kirjandusteadlased". Plaadimuusikat, vaatenurki ja meeleolusid valivad Jaak Tomberg, Aare Pilv ning Neeme Lopp. Südaööl teeb etteaste Aapo Ilves.
Pilet 50/25, Kirjanike Liidu liikemtele tasuta
Laupäev, 9. mai:
14.00 Aapo Ilvese luulekogu „Tulen öösel sulle koju“ esitlus Prima Vista raamatulaadal
16.00 Prima Vista Noortekas Tartu Kirjanduse Maja hoovis
Traditsiooniks kujunenud noorte kirjandusüritusel loevad oma loomingut noored autorid Eda Ahi, Kristjan Haljak, Carolina Pihelgas, Paavo Piik, Lee Rajando, Triin Tasuja ning Andra Teede.
Pühapäev, 10 mai:
14.00 Kirjanikerännu kogumikku „Mehed ei nuta“ esitlevad tekstide autorid Andres Ehin, Mehis Heinsaar, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi ja Eia Uus
Täpsemat festivali kava vaata siit.
Sunday, April 26, 2009
[€] Televisioon kajastas NAKlase kirjutamisprotsessi
Veetlev noorkirjanik Mare osales riiklikul käsitsi kirjutamise võistlusel. Rõõmustagem silma ja südant:
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=111746
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=111746
Friday, April 24, 2009
[€] Verrevil film väljas
Pronksöö aastapäeval esilinastub Toomas Verrevi ja Roman Neimanni lühimängufilm „Vallutajad“.
Pühapäeval, 26. aprillil, pronsköö teisel aastapäeval kell 16.00 kutsume sind Tallinna Kinomajja aadressil Uus tänav 3 lühimängufilmi „Vallutajad ehk riie teeb mehe“ esilinastusele.
Ootamatu ülesehitusega linateoses astuvad üles noor ja andekas Jass Seljamaa, Anna Maria Galojan, Meelis Tomson ja paljud teised. Filmi muusika autoriks on eksperimentaalmuusika looja Uku Nurk (melopainter.net), operaatoriks kindlakäeline Roman Neimann (Teip Films) ning filmi idee autoriks ja lavastajaks on Toomas Verrev.
http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=2473
Verrevi teatrietendus Tartu NAKi suveseminaril on vaadatav juutuubis.
Pühapäeval, 26. aprillil, pronsköö teisel aastapäeval kell 16.00 kutsume sind Tallinna Kinomajja aadressil Uus tänav 3 lühimängufilmi „Vallutajad ehk riie teeb mehe“ esilinastusele.
Ootamatu ülesehitusega linateoses astuvad üles noor ja andekas Jass Seljamaa, Anna Maria Galojan, Meelis Tomson ja paljud teised. Filmi muusika autoriks on eksperimentaalmuusika looja Uku Nurk (melopainter.net), operaatoriks kindlakäeline Roman Neimann (Teip Films) ning filmi idee autoriks ja lavastajaks on Toomas Verrev.
http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=2473
Verrevi teatrietendus Tartu NAKi suveseminaril on vaadatav juutuubis.
Friday, April 17, 2009
Tuesday, April 07, 2009
Wednesday, March 25, 2009
[€] NAK lased teevad kirjandusajalugu
Tallinna linn rahastab NAKi liikmete Inno ja Irja publitsistlikku trükist 200 tuhande krooniga.
I+I skandaalne blogi.
Kirjutab Reformierakonna blogi Tallinna-osakond.
Paslik hakatus aasta aega kestnud tour de force'i järelpeole.
Tuesday, March 24, 2009
Monday, March 23, 2009
Saturday, March 21, 2009
Monday, March 16, 2009
HuupI avab maalinäituse „NAKed“ täna, kell 17:30 Võru Linnagaleriis Kannel
Esmaspäeval, 16. märtsil kell 17:30 avab HuupI Võru Linnagaleriis maalinäituse „NAKed“. HuupI't aitavad avamisel oma luuletuste ja lauluga NAKlased: Contra, Aapo Ilves, Andra Teede, Vahur Afanasjev ja Priit Salumaa.
/ "Contra" /
NAKed on jätk HupI diplomitööle Alasti Kirjanikud, mille raames valmisid aktimaalid „Aapo Ilves“, „Andra Teede“, „Vahur Afanasjev“ ja „Contra“. Näituse NAKed jaoks valmisid aktimaalid ka Priit Salumaast ja Flost. Sisuliselt on tegemist aktimaaliseeriaga Tartu NAKlastest. Igal maalil on kujutatud vastavat kirjanikku läbi HuupI kunstnikunägemuse. Võib-olla on seal midagi rohkem, võib-olla vähem, võib-olla on kõik pelgalt illusioon alasti naklastest.
Maalidele taustaks saab kuulata ka kirjanikke endid, näituse avamisel lausa „elusast peast.“ Hiljem on maalide kõrvale ülesseatud helisüsteemid ning iga maali on võimalik nautida kõrvakappidest vastava autori luulet ja muusikat kuulata. Sellega antakse vaatajale võimalus maalil kujutatud kirjanikust veel täielikum pilt saada.
HuupI ise kirjeldab näituse teemat ning saamislugu nii:
"Igasugune alastus ja paljastused on osa inimkonna ajaloost, sest inimene oskab paljastada ennast ja teisi ning see tegevus omab meie jaoks tähendust. Ainult inimene on võimeline avama oma hinge või rääkima välja saladusi, kuid samas on ta ka osav valetama ja kõike kiivalt varjama.“
„Diplomitööga seoses uurisin loomingulist paljastust, ehk paljastusi läbi loomingu, veel kitsamalt aga kirjanduslikku loomingulist paljastust ning seda teoreetilises võtmes. Samas oma maalidel võtsin ma füüsiliselt alasti aga kirjanikud endid.“
"Maalid sündisd nii, et arutasin oma subjektidega loomingulist paljastust kirjanduses, samas palusin neil lahti riietuda ja mulle poseerida. Kuidas see kõik tõsise teema kõrval välja kukkus on omamoodi naljakas. Näiteks peale Contraga tehtud intervjuud poseeris porgandpaljas luuletaja keset tuba ja luges valju häälega luulet, niiet vanaema köögiski jäi kuulama. Kahju ainult, et videokaamerat ei olnud."
Näitus jääb avatuks kuni 10. maini 2009.
/ "Contra" /
NAKed on jätk HupI diplomitööle Alasti Kirjanikud, mille raames valmisid aktimaalid „Aapo Ilves“, „Andra Teede“, „Vahur Afanasjev“ ja „Contra“. Näituse NAKed jaoks valmisid aktimaalid ka Priit Salumaast ja Flost. Sisuliselt on tegemist aktimaaliseeriaga Tartu NAKlastest. Igal maalil on kujutatud vastavat kirjanikku läbi HuupI kunstnikunägemuse. Võib-olla on seal midagi rohkem, võib-olla vähem, võib-olla on kõik pelgalt illusioon alasti naklastest.
Maalidele taustaks saab kuulata ka kirjanikke endid, näituse avamisel lausa „elusast peast.“ Hiljem on maalide kõrvale ülesseatud helisüsteemid ning iga maali on võimalik nautida kõrvakappidest vastava autori luulet ja muusikat kuulata. Sellega antakse vaatajale võimalus maalil kujutatud kirjanikust veel täielikum pilt saada.
HuupI ise kirjeldab näituse teemat ning saamislugu nii:
"Igasugune alastus ja paljastused on osa inimkonna ajaloost, sest inimene oskab paljastada ennast ja teisi ning see tegevus omab meie jaoks tähendust. Ainult inimene on võimeline avama oma hinge või rääkima välja saladusi, kuid samas on ta ka osav valetama ja kõike kiivalt varjama.“
„Diplomitööga seoses uurisin loomingulist paljastust, ehk paljastusi läbi loomingu, veel kitsamalt aga kirjanduslikku loomingulist paljastust ning seda teoreetilises võtmes. Samas oma maalidel võtsin ma füüsiliselt alasti aga kirjanikud endid.“
"Maalid sündisd nii, et arutasin oma subjektidega loomingulist paljastust kirjanduses, samas palusin neil lahti riietuda ja mulle poseerida. Kuidas see kõik tõsise teema kõrval välja kukkus on omamoodi naljakas. Näiteks peale Contraga tehtud intervjuud poseeris porgandpaljas luuletaja keset tuba ja luges valju häälega luulet, niiet vanaema köögiski jäi kuulama. Kahju ainult, et videokaamerat ei olnud."
Näitus jääb avatuks kuni 10. maini 2009.
Sunday, March 15, 2009
Kristina Viin astus Tartu NAK-i
Eile hääletati Nõmmel seitsme (tegelikult kaheksa, ma unustasin enda ära) poolthäälega Tartu NAK-i liikmeks noor Supilinna õilishing Kristina Viin. Kristina on Tartu Kõrgema Kunstikooli kolmanda aasta skulptuuri tudeng, kirjutab väga häid tekste, maalib ja joonistab väga häid pilte ja on NAK-ile igati oodatud lisandus. Viina blogisse saab siit.
Süütu haldjakese pildi valisin siia selle pärast, et rokenrolli ei leidnud. Aga Kristina oskab rokkida küll. Aplausi, ma palun.
Süütu haldjakese pildi valisin siia selle pärast, et rokenrolli ei leidnud. Aga Kristina oskab rokkida küll. Aplausi, ma palun.
Thursday, March 12, 2009
Tuesday, March 10, 2009
Thursday, March 05, 2009
[€] Tussilibestituubi õigekirja asjus
Joanna Ellmann kirjutas hõrgu luuleanalüüsi, mille teravus on värskendavalt ootamatu sarnaste arvamusavalduste hulgas. Vastuolu on vanem kui leib. Ühed otsivad kirjasõnast suuri steriilseid kujundeid, klassikalist kaunisteksti, mis paratamult peab ära mahtuma üpris piiratud esteetilisse diskursusesse, teised jällegi reaalset elu ja valu. NAKi autorid on pigem viimaste hulgas.
Eriti meeldib mulle Joanna punkiva sõnumi kaheteralisus: "Muljetavaldav on Ruitlase juures see, et ta on lausproletariaat. Töötab lihttöölisena omamata haridust ning on kriminaalselt karistatud olnud. Ainus, mis mulle ta juures meeldib." Ainus seletus, miks õrna luulehobu tulisele toitjale avaldab muljet robustne isane retsikalduvustega kriminaal, on nii võluvalt labane, et jätan selle välja ütlemata.
Ausalt, igasugu sonimise kõrval on põrpimist lahe lugeda:
http://za-um.blogspot.com/
Eriti meeldib mulle Joanna punkiva sõnumi kaheteralisus: "Muljetavaldav on Ruitlase juures see, et ta on lausproletariaat. Töötab lihttöölisena omamata haridust ning on kriminaalselt karistatud olnud. Ainus, mis mulle ta juures meeldib." Ainus seletus, miks õrna luulehobu tulisele toitjale avaldab muljet robustne isane retsikalduvustega kriminaal, on nii võluvalt labane, et jätan selle välja ütlemata.
Ausalt, igasugu sonimise kõrval on põrpimist lahe lugeda:
http://za-um.blogspot.com/
Tuesday, March 03, 2009
NAK küüditatakse Nõmmele
Emakeelepäev
Laupäeval, 14. märtsil kell 18.00
Tartu NAK-i luule- ja lauluõhtu
"Pidu katku ajal"
Esinevad: Contra, Andra Teede, Wimberg, Aapo Ilves, Piret Jaaks, Priit Salumaa,
Veiko Märka, Olavi Ruitlane ja Ardi Ringvee.
Pilet 25.-
NAK on eelkõige sõpruskond, keda ühendab sarnane arusaam kirjandusest: show-element, meelelahutuslikkus, mis ei välista tõsidust. Naklase jaoks on kirjanik nagu rokkstaar, kes tuleb lavale, kidra ühes ja õllepurk teises käes, ja publiku kohus on sellele kaasa rokkida. Kirjandus on väga tihti elitaarne nähtus. NAK vastandub elitaarsusele. Elitaarsus tapab kirjanduses väga palju head. NAK-ile on tunnuslik selle elitaarsuse murendamine.
http://www.nommekultuur.ee/uudised.id=1177
Laupäeval, 14. märtsil kell 18.00
Tartu NAK-i luule- ja lauluõhtu
"Pidu katku ajal"
Esinevad: Contra, Andra Teede, Wimberg, Aapo Ilves, Piret Jaaks, Priit Salumaa,
Veiko Märka, Olavi Ruitlane ja Ardi Ringvee.
Pilet 25.-
NAK on eelkõige sõpruskond, keda ühendab sarnane arusaam kirjandusest: show-element, meelelahutuslikkus, mis ei välista tõsidust. Naklase jaoks on kirjanik nagu rokkstaar, kes tuleb lavale, kidra ühes ja õllepurk teises käes, ja publiku kohus on sellele kaasa rokkida. Kirjandus on väga tihti elitaarne nähtus. NAK vastandub elitaarsusele. Elitaarsus tapab kirjanduses väga palju head. NAK-ile on tunnuslik selle elitaarsuse murendamine.
http://www.nommekultuur.ee/uudised.id=1177
Subscribe to:
Posts (Atom)