Tartu NAKi juurde loodud mittetulundusühing Tartu NAK pidas oma esimest aastakoosolekut, kus kinnitati aastaaruanne ja valiti uus juhatus koosseisus Margus Konnula (Contra), Vahur Afanasjev ja Kaija Kängsepp.
Koosolekust võtsid volituste kaudu osa kõik 13 liiget.
Juhatus võttis uute liikmetena vastu Veiko Märka, Hedda Maureri, Vahur Afanasjevi ja Mare Sabolotny. Nüüd on Tartu NAKi hääleõiguslike liikmete arv 17.
Showing posts with label NAKi seksikaim. Show all posts
Showing posts with label NAKi seksikaim. Show all posts
Thursday, June 09, 2011
Friday, June 11, 2010
Monday, December 28, 2009
Wednesday, September 16, 2009
pööripäeval on suur pidu
(:)kivisildnik ja Jumalikud Ilmutused kuulutavad:
23. septembril kell 20.00 Tartu Kirjanike Maja Krüptis
Veiko Märka luulekogu "Põletada pärast lugemist"
ja Andra teede luulekogu "Atlas" esitlus.
Autoreid küsitleb Andres Keil. Esineb jatsu ja svingi
ansambel Kasekene.
Sissepääs läbi hoovi.
Lilled las kasvavad.
23. septembril kell 20.00 Tartu Kirjanike Maja Krüptis
Veiko Märka luulekogu "Põletada pärast lugemist"
ja Andra teede luulekogu "Atlas" esitlus.
Autoreid küsitleb Andres Keil. Esineb jatsu ja svingi
ansambel Kasekene.
Sissepääs läbi hoovi.
Lilled las kasvavad.
Tuesday, September 08, 2009
sven kivisildnik ja andra teede lähevad kruiisile
09. septembril kõik pegasusele!
väljumine kell 19:00 tartust atlantise eest.
kruiis on tasuta, näidatakse häid poeete.
täpsemalt http://runoajelu.com/eesti/luulesoit.html
soovitan!
aapo
väljumine kell 19:00 tartust atlantise eest.
kruiis on tasuta, näidatakse häid poeete.
täpsemalt http://runoajelu.com/eesti/luulesoit.html
soovitan!
aapo
Sunday, September 06, 2009
Monday, August 10, 2009
Monday, July 27, 2009
naklane kohtub lugejatega

nagu kaks tilka vett: tüüpiline naklane (paremal) kohtub lugejatega või, noh. et. viljandi, 26. 07. 2009 kell 15:07.
Thursday, July 16, 2009
Wednesday, July 01, 2009
Lätete pääl 2009 - esmane info
Noorte kirjanike suveseminar Lätete pääl toimub sel aastal 10.-12. juulil Võrumaal Urvaste vallas Arne Merilai juures Liinakuru talus.
Kõiksugu lisainfot saab Contralt urvaste@gmail.com või 5283540
Hetkeseisuga on ettekannete nimekiri:
Robert Randma ja Birk Rohelend – Miks ja kuidas toimib kirjandusrühmitus Purpurmust
Andres Ehin - Modernismist Eesti kirjanduses ja mujalgi
Andra Teede – Kuidas me peaaegu Riiast Tartusse ei jõudnud
Contra – Mida ma tunnen kirjutades poliitilist meelelahutust
Indrek Särg – Luule kaubamaja
Veiko Märka – Kuuekümnendate kägistajakäsi eesti kirjandusloos
Pöörane Hirv - onu Pöörane Hirv ja kirjandus
s’Poom ja Põhjamaade Hirm – Räpp on kõige õigem luule
Jaan Malin – Lätete hääl
Olavi Ruitlane – Naine ruitlase kirjanduses
Piret Bristol – „Mina ja maailmakirjandus“
Enno Hernits – Kuidas metsavennad ansamblit ja muud lõbusat tegid
Noorte kirjanike suveseminari Lätete pääl toetavad
Kultuurkapital
A. Le Coq
OÜ Paadi Pagar
AS Sangaste Linnas
AS Wõro Kommerts
Kõiksugu lisainfot saab Contralt urvaste@gmail.com või 5283540
Hetkeseisuga on ettekannete nimekiri:
Robert Randma ja Birk Rohelend – Miks ja kuidas toimib kirjandusrühmitus Purpurmust
Andres Ehin - Modernismist Eesti kirjanduses ja mujalgi
Andra Teede – Kuidas me peaaegu Riiast Tartusse ei jõudnud
Contra – Mida ma tunnen kirjutades poliitilist meelelahutust
Indrek Särg – Luule kaubamaja
Veiko Märka – Kuuekümnendate kägistajakäsi eesti kirjandusloos
Pöörane Hirv - onu Pöörane Hirv ja kirjandus
s’Poom ja Põhjamaade Hirm – Räpp on kõige õigem luule
Jaan Malin – Lätete hääl
Olavi Ruitlane – Naine ruitlase kirjanduses
Piret Bristol – „Mina ja maailmakirjandus“
Enno Hernits – Kuidas metsavennad ansamblit ja muud lõbusat tegid
Noorte kirjanike suveseminari Lätete pääl toetavad
Kultuurkapital
A. Le Coq
OÜ Paadi Pagar
AS Sangaste Linnas
AS Wõro Kommerts
Monday, June 15, 2009
matkavad
natuke tartu naklasi ja natuke mitte-naklasi hakkavad homme tegelasteks apelsini laulus. kõnnitakse riiast tartusse, vastu tuleb karusid. võib-olla. kodukale saab bänneri kaudu.
Wednesday, May 20, 2009
levinumaid NAKi-visioone (Irja värskemat luulet mixides)
homme kui mind nakki võetakse
pole mind enam siin
pean istuma nakis ja kirjutama
luuletusi joomase peaga
jooma vahetpidamata õlut
ja mul pole lubatud käia kusel
ja ma ei saa sosistada
sest nakis on lubatud ainult röökida
ja naki ühises voodis
üksteist läbi otsida
pole mind enam siin
pean istuma nakis ja kirjutama
luuletusi joomase peaga
jooma vahetpidamata õlut
ja mul pole lubatud käia kusel
ja ma ei saa sosistada
sest nakis on lubatud ainult röökida
ja naki ühises voodis
üksteist läbi otsida
Labels:
ajalooline paratamatus,
NAKi seksikaim,
ooming
Tuesday, May 12, 2009
Tuesday, March 24, 2009
Sunday, March 15, 2009
Kristina Viin astus Tartu NAK-i
Eile hääletati Nõmmel seitsme (tegelikult kaheksa, ma unustasin enda ära) poolthäälega Tartu NAK-i liikmeks noor Supilinna õilishing Kristina Viin. Kristina on Tartu Kõrgema Kunstikooli kolmanda aasta skulptuuri tudeng, kirjutab väga häid tekste, maalib ja joonistab väga häid pilte ja on NAK-ile igati oodatud lisandus. Viina blogisse saab siit.

Süütu haldjakese pildi valisin siia selle pärast, et rokenrolli ei leidnud. Aga Kristina oskab rokkida küll. Aplausi, ma palun.

Süütu haldjakese pildi valisin siia selle pärast, et rokenrolli ei leidnud. Aga Kristina oskab rokkida küll. Aplausi, ma palun.
Monday, November 17, 2008
Monday, October 20, 2008
Bussis kuulsin
kuidas teenistusse tagasisõitvad sõdurpoisid räägivad NAKist. Kusjuures kui eriti kõvadest tegelastest. Läksin ligemale ja sain teada, et NAK tähendab
Noorem-
Allohvitseride
Kursus
Noorem-
Allohvitseride
Kursus
Labels:
alzhaimer,
NAKi seksikaim,
uus suur propagandavõit
Friday, October 17, 2008
Tuli tahtmine meenutada - aga selline tunne on, et kõike ei mäleta enam
Oli väga uhke tunne olla Tartu NAKi taasasutamise juures. Asutajaliige kõlab uhkelt. Eriti, kui tõdeda, et vaid paar kuud enne seda olin esimest korda tõelist Tartu kirjandusõhku nuusutanud.
Pulga Jaani 50. sünnipäeval oli mul esimene luuleõhtu väljaspool Võrumaad, Matti Milius oli Kivisildniku ärgitusel mind „Legendi“ esinema kutsunud. Seal kohtasin esmakordselt Kauksi Üllet, Kivisildnikku, Varblast, Rahmanni. Teisi ma ei mäleta, antagu mulle andeks.
Siiski, samal päeval oli esimene tutvus Aapo Ilvese loominguga, tema kogumikku „Novot!“ tutvustasid mulle Võru-Põlva-Tartu bussi peal skinheadid, kes mind Lõngapeaks kutsusid. Huvitav, et minu esikkogu nimi on sarnane – „Ohoh!“. Mul on siiski kuri kahtlus, et Aapo ei jäljendanud mind selle pealkirjaga.
Aga NAK. Järgmisel või ülejärgmisel korral, kui jälle Tartusse sattusin, oligi koosolek, mil loodi NAK. Kes seda nüüd täpselt mäletab.
Kõige olulisemad asjad alguses olid esinemised. 1997. aastal mind veel keegi kuhugi esinema ei kutsunud, sooloesinemisi mul ei olnud ühtegi. Aga keegi organiseeris Tartu NAKi luuleõhtuid raamatukogudes ja koolides. Kirjanikkude majas, nii Tallinnas kui Tartus. Tollest ajast on ka üks minu klassikaks saanud spontaanne vaherepliik luulelugemise ajal: „Paljud ütlevad, et Contra on maru ropp – mingu nad putsi oma jutuga!“ Tartu Kirjanike Majas oli see.
Vaba lava Toome varemetes oli üks hull asi. Seal sai kunagi tundide viisi lauldud, luuletusi loetud, vahepeal tegi Erkki Hüva mõne lookese vahele, praegu on see tundide viisi tekstide lugemine sama arusaamatu nagu mu maratonijooksu rekord 3:35.05.
Raha me vist sugugi ei teeninud nende esinemistega, kes see jõuab siis kümmet luuletajat korraga kinni maksta. Sõiduraha vast ikka saime. Kunagi sõitsime Viljandist Tartu Võru Instituudi Mossega, juba Viljandi piiri pääl hakkas pentsutuli vilkuma, mõtlesime pohhui, tagasi ei lähe, tee peal ikka mõni tankla on. Aga tutkit! Puhjas vist oli, aga too õhtul kinni. Jõudsime Viljandi ringi Tartus, käänasime seal Tallinna poole, järgmises ringis asuva tankla suunas – ja tsoss! Nii kui saime ringist ära keeratud, jäi auto vakka. Pidime teda mitusada meetrit lükkama, aga ise õnnelikud, et see mitme kilomeetri eest ei juhtunud.
Õlut libistasime hoolega, ei mäleta, kas mul päris kaine peaga tollal mõni kooliesineminegi oli. Tipp oli mu meelest Parksepa koolis, kus me – siis oli välja kujunenud juba nn NAKi rünnakrühm – libistasime terve koolirahva silme all Aslamonaadi ehk limonaadipudelis oli limmar segamini viinaga. Agaralt käisime limpsipudelit tühjendamas ja muutusime aina lõbusamaks.
Aga ei tule meelde, et kedagi meist oleks seetõttu esinemisest kõrvaldatud. Kaasnaklane Vahur Afanasjev ütles tabavalt, kui tegin naljatlevalt ettepaneku sigalakku täis peaga tähtsal kõrgushüppevõistlusel kolm korda lati maha ajanud vene sportlase NAKki võtta, et: tema ja meie vahe on see, et meie ei aja latti maha – hoolimata olekust ja joobeastmest.
Üldiselt - lisaks alkoholile NAK armastas ka praetud maksa – seda mida poes müüdi. Türil kord ostsime nelja või viiekesi, täpselt ei mäleta kolm või kolm ja pool kilo maksa poest ära. Ehk ostnuks rohkemgi, aga otsa sai.
Mõnes mõttes on loogiline, et joodikud praetud maksa armastavad. Alkohol pidi ju maksa sööma. Aga me siiski ei ole joodikud, lihtsalt me jääme paremini silma, ja meiega koos ka õllepudel meie käes.
Alguses oli iga neljapäeva õhtu meil kokkusaamine Tartus Naki tares. Ma alati ei saanud käia, mul oli postimehe töö, mis segas. Aga õnneks isa-ema avitasid töö juures, nii et vahel sain Tartu tsipsata ikka.
ei neljapäeva õhtuti
või väljastada pakki
sest istun Tartu bussile
ja sõidan Tartu Nakki
ei veel ka reede hommikul
saa rahuldada nõudlust
seks ajaks pole Tartu buss
veel Urvastesse jõudnud
2000. a jaanuari lõpus, olin aasta otsa juba tööst vaba mees olnud, tulin Tartusse elama. Läksin kohe esimesel neljapäeval NAKi koosolekule. Selgus, et olen absoluutselt ainuke kohalolija. Siis hakkasin mõtlema, et Tartu NAK - alguses olid küll tartlased päris paljud, aga paari aasta jooksul paljud Tallinna ära läinud, või teistpidi – hoopis Kärgulasse.
NAK ei olnud siiski laiali läinud, 2001. tegime veel Tartus jõulunäidendit, eks ole. Lätete pääl jätkus, küll vahelduva eduga, ka Contra sünnipäeva luuleõhtul oli paras seltskond koos. Sihukest 10-11 liikmelist pealelendu enam naljalt ette ei tulnud, aga 4-5 meheline rünnakrühm käis tihti lahinguväljal. Täitsa NAKi mõõtu oli ka Viie pääle punt.
Jalgpalli oleme Naki egiidi all mänginud, Rainer Vilumaa oli küll näiteks meie meeskonnas, kui me TNT-le 0:2 kaotasime. Planeeritud mäng Sirbi vastu ongi vist tegemata.
Kes mäletab veel mingeid asju, mul ka kõik matsu pealt meelde ei tule. Praegune olukord, kus hästi kõigist aru ei saa, kes on NAKi liige ja kes mitte tahab veel laagerdumist.
Võin küll ütelda, et olen vist üks vähestest, kes Kirjanike Maja katusel pole käinud. Mina pelgan selliseid asju.
Pulga Jaani 50. sünnipäeval oli mul esimene luuleõhtu väljaspool Võrumaad, Matti Milius oli Kivisildniku ärgitusel mind „Legendi“ esinema kutsunud. Seal kohtasin esmakordselt Kauksi Üllet, Kivisildnikku, Varblast, Rahmanni. Teisi ma ei mäleta, antagu mulle andeks.
Siiski, samal päeval oli esimene tutvus Aapo Ilvese loominguga, tema kogumikku „Novot!“ tutvustasid mulle Võru-Põlva-Tartu bussi peal skinheadid, kes mind Lõngapeaks kutsusid. Huvitav, et minu esikkogu nimi on sarnane – „Ohoh!“. Mul on siiski kuri kahtlus, et Aapo ei jäljendanud mind selle pealkirjaga.
Aga NAK. Järgmisel või ülejärgmisel korral, kui jälle Tartusse sattusin, oligi koosolek, mil loodi NAK. Kes seda nüüd täpselt mäletab.
Kõige olulisemad asjad alguses olid esinemised. 1997. aastal mind veel keegi kuhugi esinema ei kutsunud, sooloesinemisi mul ei olnud ühtegi. Aga keegi organiseeris Tartu NAKi luuleõhtuid raamatukogudes ja koolides. Kirjanikkude majas, nii Tallinnas kui Tartus. Tollest ajast on ka üks minu klassikaks saanud spontaanne vaherepliik luulelugemise ajal: „Paljud ütlevad, et Contra on maru ropp – mingu nad putsi oma jutuga!“ Tartu Kirjanike Majas oli see.
Vaba lava Toome varemetes oli üks hull asi. Seal sai kunagi tundide viisi lauldud, luuletusi loetud, vahepeal tegi Erkki Hüva mõne lookese vahele, praegu on see tundide viisi tekstide lugemine sama arusaamatu nagu mu maratonijooksu rekord 3:35.05.
Raha me vist sugugi ei teeninud nende esinemistega, kes see jõuab siis kümmet luuletajat korraga kinni maksta. Sõiduraha vast ikka saime. Kunagi sõitsime Viljandist Tartu Võru Instituudi Mossega, juba Viljandi piiri pääl hakkas pentsutuli vilkuma, mõtlesime pohhui, tagasi ei lähe, tee peal ikka mõni tankla on. Aga tutkit! Puhjas vist oli, aga too õhtul kinni. Jõudsime Viljandi ringi Tartus, käänasime seal Tallinna poole, järgmises ringis asuva tankla suunas – ja tsoss! Nii kui saime ringist ära keeratud, jäi auto vakka. Pidime teda mitusada meetrit lükkama, aga ise õnnelikud, et see mitme kilomeetri eest ei juhtunud.
Õlut libistasime hoolega, ei mäleta, kas mul päris kaine peaga tollal mõni kooliesineminegi oli. Tipp oli mu meelest Parksepa koolis, kus me – siis oli välja kujunenud juba nn NAKi rünnakrühm – libistasime terve koolirahva silme all Aslamonaadi ehk limonaadipudelis oli limmar segamini viinaga. Agaralt käisime limpsipudelit tühjendamas ja muutusime aina lõbusamaks.
Aga ei tule meelde, et kedagi meist oleks seetõttu esinemisest kõrvaldatud. Kaasnaklane Vahur Afanasjev ütles tabavalt, kui tegin naljatlevalt ettepaneku sigalakku täis peaga tähtsal kõrgushüppevõistlusel kolm korda lati maha ajanud vene sportlase NAKki võtta, et: tema ja meie vahe on see, et meie ei aja latti maha – hoolimata olekust ja joobeastmest.
Üldiselt - lisaks alkoholile NAK armastas ka praetud maksa – seda mida poes müüdi. Türil kord ostsime nelja või viiekesi, täpselt ei mäleta kolm või kolm ja pool kilo maksa poest ära. Ehk ostnuks rohkemgi, aga otsa sai.
Mõnes mõttes on loogiline, et joodikud praetud maksa armastavad. Alkohol pidi ju maksa sööma. Aga me siiski ei ole joodikud, lihtsalt me jääme paremini silma, ja meiega koos ka õllepudel meie käes.
Alguses oli iga neljapäeva õhtu meil kokkusaamine Tartus Naki tares. Ma alati ei saanud käia, mul oli postimehe töö, mis segas. Aga õnneks isa-ema avitasid töö juures, nii et vahel sain Tartu tsipsata ikka.
ei neljapäeva õhtuti
või väljastada pakki
sest istun Tartu bussile
ja sõidan Tartu Nakki
ei veel ka reede hommikul
saa rahuldada nõudlust
seks ajaks pole Tartu buss
veel Urvastesse jõudnud
2000. a jaanuari lõpus, olin aasta otsa juba tööst vaba mees olnud, tulin Tartusse elama. Läksin kohe esimesel neljapäeval NAKi koosolekule. Selgus, et olen absoluutselt ainuke kohalolija. Siis hakkasin mõtlema, et Tartu NAK - alguses olid küll tartlased päris paljud, aga paari aasta jooksul paljud Tallinna ära läinud, või teistpidi – hoopis Kärgulasse.
NAK ei olnud siiski laiali läinud, 2001. tegime veel Tartus jõulunäidendit, eks ole. Lätete pääl jätkus, küll vahelduva eduga, ka Contra sünnipäeva luuleõhtul oli paras seltskond koos. Sihukest 10-11 liikmelist pealelendu enam naljalt ette ei tulnud, aga 4-5 meheline rünnakrühm käis tihti lahinguväljal. Täitsa NAKi mõõtu oli ka Viie pääle punt.
Jalgpalli oleme Naki egiidi all mänginud, Rainer Vilumaa oli küll näiteks meie meeskonnas, kui me TNT-le 0:2 kaotasime. Planeeritud mäng Sirbi vastu ongi vist tegemata.
Kes mäletab veel mingeid asju, mul ka kõik matsu pealt meelde ei tule. Praegune olukord, kus hästi kõigist aru ei saa, kes on NAKi liige ja kes mitte tahab veel laagerdumist.
Võin küll ütelda, et olen vist üks vähestest, kes Kirjanike Maja katusel pole käinud. Mina pelgan selliseid asju.
Labels:
Contra,
NAKi seksikaim,
tour de force,
üks pedajas
Sunday, August 31, 2008
kogu tõde mingist osast tõest
...ehk teekond unelma lõppu suurel ekraanil.
ole kohal, või sind ei ole seal.
ole kohal, või sind ei ole seal.
Subscribe to:
Posts (Atom)



