Monday, December 28, 2009
Thursday, October 22, 2009
Saabastega Pehk?
Raimo Kangro lastemuusikal "SAABASTEGA KASS"
Esmaspäev 07. 12. 2009. 13:00 Tallinn, Estonia kontserdisaal.
osades
TARVO KRALL, JAAN PEHK, JAAN WILLEM SIBUL, ARVO KUKUMÄGI, ANNELIIS KITS
Esmaspäev 07. 12. 2009. 13:00 Tallinn, Estonia kontserdisaal.
osades
TARVO KRALL, JAAN PEHK, JAAN WILLEM SIBUL, ARVO KUKUMÄGI, ANNELIIS KITS
Wednesday, October 21, 2009
Tartu kesklinnas on nähtud peale rebase ka ilvest
Täna kirjutab Postimees, et Tartus on end sisse seadnud üks eriti kauni välimusega rebane, paljud pealtnägijad on aga kinnitanud, et Tartus on parkides nähtud ka mitmeid ilveseid, eriti kõrgemates ja kuivemates paikades nagu Toomemägi ning Vanemuise teatri kruusased künkad.
Postimehe fotograaf Sille Annuk on näiteks tabanud veidi uneleva ilvese lausa Ülikooli tänava vahetust lähedusest:
Möödujate sõnul urises ilves kõrilaulu ja rüüpas L*** jäätee plastpudelist hansat.
Postimehe fotograaf Sille Annuk on näiteks tabanud veidi uneleva ilvese lausa Ülikooli tänava vahetust lähedusest:
Möödujate sõnul urises ilves kõrilaulu ja rüüpas L*** jäätee plastpudelist hansat.
Monday, October 05, 2009
Wednesday, September 16, 2009
pööripäeval on suur pidu
(:)kivisildnik ja Jumalikud Ilmutused kuulutavad:
23. septembril kell 20.00 Tartu Kirjanike Maja Krüptis
Veiko Märka luulekogu "Põletada pärast lugemist"
ja Andra teede luulekogu "Atlas" esitlus.
Autoreid küsitleb Andres Keil. Esineb jatsu ja svingi
ansambel Kasekene.
Sissepääs läbi hoovi.
Lilled las kasvavad.
23. septembril kell 20.00 Tartu Kirjanike Maja Krüptis
Veiko Märka luulekogu "Põletada pärast lugemist"
ja Andra teede luulekogu "Atlas" esitlus.
Autoreid küsitleb Andres Keil. Esineb jatsu ja svingi
ansambel Kasekene.
Sissepääs läbi hoovi.
Lilled las kasvavad.
Tuesday, September 15, 2009
Tuesday, September 08, 2009
sven kivisildnik ja andra teede lähevad kruiisile
09. septembril kõik pegasusele!
väljumine kell 19:00 tartust atlantise eest.
kruiis on tasuta, näidatakse häid poeete.
täpsemalt http://runoajelu.com/eesti/luulesoit.html
soovitan!
aapo
väljumine kell 19:00 tartust atlantise eest.
kruiis on tasuta, näidatakse häid poeete.
täpsemalt http://runoajelu.com/eesti/luulesoit.html
soovitan!
aapo
Sunday, September 06, 2009
Monday, August 10, 2009
Saturday, August 08, 2009
Monday, July 27, 2009
naklane kohtub lugejatega
nagu kaks tilka vett: tüüpiline naklane (paremal) kohtub lugejatega või, noh. et. viljandi, 26. 07. 2009 kell 15:07.
Thursday, July 16, 2009
Tuesday, July 14, 2009
Monday, July 13, 2009
mustvalgeid käsitlusi ei olnud
ülevalt: birk rohelend, olavi ruitlane ja andra teede, hasso krulli loeng "religioon ja vastureligioon". liinakuru talu, seminar "lätete pääl", juuli 2009. (c) aapo ilves.
Wednesday, July 08, 2009
Lätete pääl - orienteeruv kava
Kellaajad on suhteliselt suvaliselt pandud, sest vahepeal on lõunapaus ja ilmselt ka õhtupaus. Aga järjestus on esialgu paigas, muudatused pole välistatud.
NB! Ka ettekandjaid võib lisanduda.
Reede
19 Robert Randma ja Birk Rohelend – Miks ja kuidas toimib kirjandusrühmitus Purpurmust
20 Contra – Mida ma tunnen kirjutades poliitilist meelelahutust
21 Aapo Ilvese autorikontsert „Geenid süüdi“
Laupäev umbes kella 10
10 Andres Ehin - Modernismist Eesti kirjanduses ja mujalgi
11 Hasso Krull – Religioon ja vastureligioon
12 Veiko Märka – Kuuekümnendate kägistajakäsi eesti kirjandusloos
13 Andra Teede – Kuidas me peaaegu Riiast Tartusse ei jõudnud
14 Olavi Ruitlane – Naine ruitlase kirjanduses
16 Indrek Särg – Luule kaubamaja
17 Jaan Malin – Lätete hääl
18 Pöörane Hirv - onu Pöörane Hirv ja kirjandus
19 Piret Bristol – „Mina ja maailmakirjandus“
20 Wimberg – Mina ja Ralf Parve
21 Karl Kivastik – Räpp on kõige parem luule
22 Lätete meenutusõhtu – 12 aasta jooksul 10 korda – selgitame välja, kes vapratest musketäridest on juba 10. korda Lätetel
Pühapäev kella 11 paiku
11 Enno Hernits – Kuidas metsavennad ansamblit ja muud lõbusat tegid
Vaba lava
NB! Ka ettekandjaid võib lisanduda.
Reede
19 Robert Randma ja Birk Rohelend – Miks ja kuidas toimib kirjandusrühmitus Purpurmust
20 Contra – Mida ma tunnen kirjutades poliitilist meelelahutust
21 Aapo Ilvese autorikontsert „Geenid süüdi“
Laupäev umbes kella 10
10 Andres Ehin - Modernismist Eesti kirjanduses ja mujalgi
11 Hasso Krull – Religioon ja vastureligioon
12 Veiko Märka – Kuuekümnendate kägistajakäsi eesti kirjandusloos
13 Andra Teede – Kuidas me peaaegu Riiast Tartusse ei jõudnud
14 Olavi Ruitlane – Naine ruitlase kirjanduses
16 Indrek Särg – Luule kaubamaja
17 Jaan Malin – Lätete hääl
18 Pöörane Hirv - onu Pöörane Hirv ja kirjandus
19 Piret Bristol – „Mina ja maailmakirjandus“
20 Wimberg – Mina ja Ralf Parve
21 Karl Kivastik – Räpp on kõige parem luule
22 Lätete meenutusõhtu – 12 aasta jooksul 10 korda – selgitame välja, kes vapratest musketäridest on juba 10. korda Lätetel
Pühapäev kella 11 paiku
11 Enno Hernits – Kuidas metsavennad ansamblit ja muud lõbusat tegid
Vaba lava
Monday, July 06, 2009
Pressiteade: Tartu NAK kutsub kümnendat korda lätete pääle
10. - 12. juulil toimub Võrumaal Urvaste vallas Arne Merilai pool Liinakuru talus juba 10. noorte kirjanike suveseminar "Lätete Pääl".
Liinakurul on kolme päeva jooksul oodata vähemalt 15 ettekannet räpist, kestvuskõnnist, kägistamisest, kaubamajast, naistest – ja kõigest muust kirjandusega seonduvast. Üles astuvad Pöörane Hirv, Põhjamaade Hirm, Birk Rohelend, Aapo Ilves, Indrek Särg, Andres Ehin, Peeter Sauter jpt. Esmakordselt esitleb oma uut romaani “Naine” Olavi Ruitlane.
„Lätete pääl“ on kujunenud paljude noorte ja hingelt noorte kultuuritegelaste igaaastaseks kirjanduselu kulminatsiooniks, kus kolme päeva jooksul käib kuni 100 inimest kuulamas tõsimeelsemaid ja kergemeelsemaid ettekandeid, loomas uusi ühislaule, sõlmimas uusi sidemeid ja lõpetamas vanu, liitmas omavahel erinevaid diskursusi …
Esimene "Lätete pääl" toimus aastal 1998, ligemalt saab lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Noorte_Autorite_Koondis
2009. a. ettevõtmist toetavad Kultuurkapital, õlletehas A. Le Coq, OÜ Paadi Pagar, AS Sangaste Linnas, AS Wõro Kommerts.
Lisainfot saab Contralt 5283540, urvaste@gmail.com ja Tartu NAK-i blogist noorteautoritekoondis.blogspot.com.
Lätete pääle on oodatud kõik kirjandussõbrad.
Liinakurul on kolme päeva jooksul oodata vähemalt 15 ettekannet räpist, kestvuskõnnist, kägistamisest, kaubamajast, naistest – ja kõigest muust kirjandusega seonduvast. Üles astuvad Pöörane Hirv, Põhjamaade Hirm, Birk Rohelend, Aapo Ilves, Indrek Särg, Andres Ehin, Peeter Sauter jpt. Esmakordselt esitleb oma uut romaani “Naine” Olavi Ruitlane.
„Lätete pääl“ on kujunenud paljude noorte ja hingelt noorte kultuuritegelaste igaaastaseks kirjanduselu kulminatsiooniks, kus kolme päeva jooksul käib kuni 100 inimest kuulamas tõsimeelsemaid ja kergemeelsemaid ettekandeid, loomas uusi ühislaule, sõlmimas uusi sidemeid ja lõpetamas vanu, liitmas omavahel erinevaid diskursusi …
Esimene "Lätete pääl" toimus aastal 1998, ligemalt saab lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Noorte_Autorite_Koondis
2009. a. ettevõtmist toetavad Kultuurkapital, õlletehas A. Le Coq, OÜ Paadi Pagar, AS Sangaste Linnas, AS Wõro Kommerts.
Lisainfot saab Contralt 5283540, urvaste@gmail.com ja Tartu NAK-i blogist noorteautoritekoondis.blogspot.com.
Lätete pääle on oodatud kõik kirjandussõbrad.
Thursday, July 02, 2009
Üleskutse Lätetega seoses
Kas keegi tahaks pikemalt maaelu nautida (koos sinna juurde kuuluva töörügamisega), ehk saaksite minna esmaspäeval-kolmapäeval Liinakurule Arnele appi heina niitma. Et ei peaks Lätete aegu kõrvuni heinas kahlama. Loodan ühel päeval ka ise jõuda. Arne lubas sauna ka teha.
Arne Merilai telefoninumber on 53302960
Arne Merilai telefoninumber on 53302960
Kuidas Lätete pääle Liinakuru tallu kohale jõuda
Kui tullakse Tartu poolt, siis tuleb sõita Otepääle, Otepäält edasi
(0) Tuleb sõita KAS Pühajärvele ja edasi Pühajärve - Sihva teed pidi lõuna poole (aga mitte Sihvalt Kääriku poole) VÕI siis võib ka tulla Väikese Munamäe - Vidrike asfalttee kaudu. Kilomeetritelt on need teed võrdsed, viimane rahulikum. Nii või teisiti jõutakse ...
(1)... Risteele (tegelikult Karja peatus, aga ilma Karjakülata). Sealt keeravad Sihvalt tulijad paremale, Vidrikest tulijad aga sõidavad otse - Restu ja Sangaste poole u 400-500 m.
(2) Jõuate uuele ristteele, viit vasakule - Visela 8 km, sinna tulebki minna. Ristist tuleb edasi sõita kurvitades, kuid pööramata 7 km kuni ...
(3) ... tuleb maastik meiereikorstnaga. Olete jõudnud Madise laokil meierei juurde (on ka bussisilt). Meiereil on korsten, see jääb tulijale paremat kätt, sinnapoole, kus on järv (ei paista puude tagant, küll aga enne lähenemisel). Meierei küljes on teed pinnatud 100 m, selle pealt tuleb ära keerata vasakule mäkke (kaardi peal üles). Liinakuruni on veel u 2 km, suur buss ei pruugi siit enam edasi pääseda (kuigi neid on hoovis käinud varemgi, ka oktoobrilompidega).
(4) Mäe tagant tuleb tõusta paremale, pikalt üle võsastunud nurme. 1 km järel tuleb metsatukk raiesmikuga paremal - sõita tuleb otse metsatuka sisse (mitte minna paremale alla).
(5) Oletegi kohal.
Võru peal tulles tuleks keerata Kuldrest Visela 4, sõita üle risttee ja kui Punde järve juurest mäest alla jõutud, siis vasakule ja varsti tulebki Restu meierei, mille juurest tuleb siis paremale pöörata.
Bussid Tartust, millega saab Karja peatusesse sõita, väljuvad 12.30, 16.00, reedel ka 18.30 ja 20.30. Mõttekas oleks vist tulla 16.00, siis saab orgunnida mingi transpordi vast vastu juba. Aga see jalutuskäik 10 km ei tohiks vist ka kellelgi tükki küljest ära võtta:)Nagu Riiaretkel veenvalt tõestatud sai:)
(0) Tuleb sõita KAS Pühajärvele ja edasi Pühajärve - Sihva teed pidi lõuna poole (aga mitte Sihvalt Kääriku poole) VÕI siis võib ka tulla Väikese Munamäe - Vidrike asfalttee kaudu. Kilomeetritelt on need teed võrdsed, viimane rahulikum. Nii või teisiti jõutakse ...
(1)... Risteele (tegelikult Karja peatus, aga ilma Karjakülata). Sealt keeravad Sihvalt tulijad paremale, Vidrikest tulijad aga sõidavad otse - Restu ja Sangaste poole u 400-500 m.
(2) Jõuate uuele ristteele, viit vasakule - Visela 8 km, sinna tulebki minna. Ristist tuleb edasi sõita kurvitades, kuid pööramata 7 km kuni ...
(3) ... tuleb maastik meiereikorstnaga. Olete jõudnud Madise laokil meierei juurde (on ka bussisilt). Meiereil on korsten, see jääb tulijale paremat kätt, sinnapoole, kus on järv (ei paista puude tagant, küll aga enne lähenemisel). Meierei küljes on teed pinnatud 100 m, selle pealt tuleb ära keerata vasakule mäkke (kaardi peal üles). Liinakuruni on veel u 2 km, suur buss ei pruugi siit enam edasi pääseda (kuigi neid on hoovis käinud varemgi, ka oktoobrilompidega).
(4) Mäe tagant tuleb tõusta paremale, pikalt üle võsastunud nurme. 1 km järel tuleb metsatukk raiesmikuga paremal - sõita tuleb otse metsatuka sisse (mitte minna paremale alla).
(5) Oletegi kohal.
Võru peal tulles tuleks keerata Kuldrest Visela 4, sõita üle risttee ja kui Punde järve juurest mäest alla jõutud, siis vasakule ja varsti tulebki Restu meierei, mille juurest tuleb siis paremale pöörata.
Bussid Tartust, millega saab Karja peatusesse sõita, väljuvad 12.30, 16.00, reedel ka 18.30 ja 20.30. Mõttekas oleks vist tulla 16.00, siis saab orgunnida mingi transpordi vast vastu juba. Aga see jalutuskäik 10 km ei tohiks vist ka kellelgi tükki küljest ära võtta:)Nagu Riiaretkel veenvalt tõestatud sai:)
Wednesday, July 01, 2009
Lätete pääl 2009 - esmane info
Noorte kirjanike suveseminar Lätete pääl toimub sel aastal 10.-12. juulil Võrumaal Urvaste vallas Arne Merilai juures Liinakuru talus.
Kõiksugu lisainfot saab Contralt urvaste@gmail.com või 5283540
Hetkeseisuga on ettekannete nimekiri:
Robert Randma ja Birk Rohelend – Miks ja kuidas toimib kirjandusrühmitus Purpurmust
Andres Ehin - Modernismist Eesti kirjanduses ja mujalgi
Andra Teede – Kuidas me peaaegu Riiast Tartusse ei jõudnud
Contra – Mida ma tunnen kirjutades poliitilist meelelahutust
Indrek Särg – Luule kaubamaja
Veiko Märka – Kuuekümnendate kägistajakäsi eesti kirjandusloos
Pöörane Hirv - onu Pöörane Hirv ja kirjandus
s’Poom ja Põhjamaade Hirm – Räpp on kõige õigem luule
Jaan Malin – Lätete hääl
Olavi Ruitlane – Naine ruitlase kirjanduses
Piret Bristol – „Mina ja maailmakirjandus“
Enno Hernits – Kuidas metsavennad ansamblit ja muud lõbusat tegid
Noorte kirjanike suveseminari Lätete pääl toetavad
Kultuurkapital
A. Le Coq
OÜ Paadi Pagar
AS Sangaste Linnas
AS Wõro Kommerts
Kõiksugu lisainfot saab Contralt urvaste@gmail.com või 5283540
Hetkeseisuga on ettekannete nimekiri:
Robert Randma ja Birk Rohelend – Miks ja kuidas toimib kirjandusrühmitus Purpurmust
Andres Ehin - Modernismist Eesti kirjanduses ja mujalgi
Andra Teede – Kuidas me peaaegu Riiast Tartusse ei jõudnud
Contra – Mida ma tunnen kirjutades poliitilist meelelahutust
Indrek Särg – Luule kaubamaja
Veiko Märka – Kuuekümnendate kägistajakäsi eesti kirjandusloos
Pöörane Hirv - onu Pöörane Hirv ja kirjandus
s’Poom ja Põhjamaade Hirm – Räpp on kõige õigem luule
Jaan Malin – Lätete hääl
Olavi Ruitlane – Naine ruitlase kirjanduses
Piret Bristol – „Mina ja maailmakirjandus“
Enno Hernits – Kuidas metsavennad ansamblit ja muud lõbusat tegid
Noorte kirjanike suveseminari Lätete pääl toetavad
Kultuurkapital
A. Le Coq
OÜ Paadi Pagar
AS Sangaste Linnas
AS Wõro Kommerts
Monday, June 29, 2009
Monday, June 22, 2009
Thursday, June 18, 2009
Programmeerija uuendab luulekogu kontseptsiooni
Tartu NAKi liige Priit Salumaa, kirjandusliku pseudonüümiga Arstionu, andis teist korda välja uuendusliku elektroonilise luulekogu ehk blogu, mis pakub harjamuspärase blogimootori abil dünaamilist luulevalikut.
Esimene omapära, mis blogu juures silma paistab, on toimetajate/valijate rohkus. Ainsa hiireklõpsu abil saab lugeda 32 erineva toimetaja valikut. Nendes hulgas on kirjanikke (Kivisildnik, Andra Teede, Wimberg), muusikuid (Jaan Pehk, Mihkel Uba, s'Poom), fotograafe, näitlejaid, arheolooge ja muud rahvast.
Samuti võimaldab blogu luuletuste sorteerimist valijate soo jm tunnuste järgi. Luuletuste juures on ka hindamise võimalus.
Blogu saab lugeda aadressil:
http://blogu09.blogspot.com/
Tehnoloogia startup'is DailyPerfect tarkvaraarendajana töötava Priit Salumaa luuletusi ja jutte on avaldatud juba kümmekond aastat. Ta on korraldanud Tartu NAKi suveseminari Lätete pääl.
Monday, June 15, 2009
matkavad
natuke tartu naklasi ja natuke mitte-naklasi hakkavad homme tegelasteks apelsini laulus. kõnnitakse riiast tartusse, vastu tuleb karusid. võib-olla. kodukale saab bänneri kaudu.
Wednesday, June 10, 2009
Friday, May 29, 2009
[€] Huupi ja Katrin Paometsa maalinäitus SHOOT
Pressiteade: Huupi ja Katrin Paometsa maalinäituse SHOOT avamine 29.05 kell 19:00 Tartu moe- ja vabaajakeskuses Tasku.
Huupi ja Katrin on Tartu Ülikooli maalikunsti magistrandid, kes käsitlevad oma loomingus nii sotsiaalseid kui ka poliitilisi teemasid. Näitusel SHOOT saab näha nii sporti, tulirelvi kui mänguasju.
Huupi on kasutanud oma maaliseerias elemente spordist, kuna sport kätkeb endas erilist dünaamikat ning eestlased on spordiarmastaja rahvas. Küsimuse peale, miks aga valiti näituse korraldamiseks Tasku pinnad ning millest selline motiivivalik vastas Huupi: „Me toome kunsti sinna, kus inimesed käivad – kaubanduskeskusesse - praegu küll vähem, kuid siiski. Samuti, nagu me eestlased oleme laulurahvas, oleme me ka spordirahvas – oma sporditeemaliste maalidega loodan ma kunsti rahvale lähemale tuua. Ehk siis: „Kui Tõnis ei tule mäe juurde, tuleb mägi Tõnise juurde.““
Katrin Paometsal on näitusel kaks maaliseeriat, mis kõnetavad vaatajat tõsistel teemadel: tulirelvad ja lapsed.
Maaliseeriat "Kuuli ees ja kuuli taga" kommenteerib autor: "Kujutlege olukord kaubanduskeskuses: mees läheb naisega poodlema, pärast paari tundi miljoneid kingapaare ja sadu kleite, tekib mehes tunne - laseks kuuli pähe. Kuul pähe - usun, et paljud inimesed mõtlevad nii, aga kas nad seda ka tegelikult teeksid?!“ Oma töödes püüabki Katrin asetada vaatajat nii kuuli ette kui ka kuuli taha. Mis tunne valdaks inimest, kes ootamatult satub vastamisi püssitoruga? Mida ta näeb või mõtleb? Mis tunded valdavad inimest, kes on otsustanud vajutada päästikule ning otsustab nii inimese saatuse üle?
Teostes "Lükata tõmmata" lahkab kunstnik sotsiaalseid probleeme nagu vanemate ja lapse suhted, riik ja lastele suunatud toetused. Kas lapsed, kes on meie tulevik, on ikka see õige märklaud, keda sihtida kriisiolukorras?
Näitus SHOOT jääb avatuks 16. juuni 2009 ning külastamine on tasuta.
Lahtiolekuajad: E-L 10.00 - 21.00, P 10.00 - 18.00
Huupi ja Katrin on Tartu Ülikooli maalikunsti magistrandid, kes käsitlevad oma loomingus nii sotsiaalseid kui ka poliitilisi teemasid. Näitusel SHOOT saab näha nii sporti, tulirelvi kui mänguasju.
Huupi on kasutanud oma maaliseerias elemente spordist, kuna sport kätkeb endas erilist dünaamikat ning eestlased on spordiarmastaja rahvas. Küsimuse peale, miks aga valiti näituse korraldamiseks Tasku pinnad ning millest selline motiivivalik vastas Huupi: „Me toome kunsti sinna, kus inimesed käivad – kaubanduskeskusesse - praegu küll vähem, kuid siiski. Samuti, nagu me eestlased oleme laulurahvas, oleme me ka spordirahvas – oma sporditeemaliste maalidega loodan ma kunsti rahvale lähemale tuua. Ehk siis: „Kui Tõnis ei tule mäe juurde, tuleb mägi Tõnise juurde.““
Katrin Paometsal on näitusel kaks maaliseeriat, mis kõnetavad vaatajat tõsistel teemadel: tulirelvad ja lapsed.
Maaliseeriat "Kuuli ees ja kuuli taga" kommenteerib autor: "Kujutlege olukord kaubanduskeskuses: mees läheb naisega poodlema, pärast paari tundi miljoneid kingapaare ja sadu kleite, tekib mehes tunne - laseks kuuli pähe. Kuul pähe - usun, et paljud inimesed mõtlevad nii, aga kas nad seda ka tegelikult teeksid?!“ Oma töödes püüabki Katrin asetada vaatajat nii kuuli ette kui ka kuuli taha. Mis tunne valdaks inimest, kes ootamatult satub vastamisi püssitoruga? Mida ta näeb või mõtleb? Mis tunded valdavad inimest, kes on otsustanud vajutada päästikule ning otsustab nii inimese saatuse üle?
Teostes "Lükata tõmmata" lahkab kunstnik sotsiaalseid probleeme nagu vanemate ja lapse suhted, riik ja lastele suunatud toetused. Kas lapsed, kes on meie tulevik, on ikka see õige märklaud, keda sihtida kriisiolukorras?
Näitus SHOOT jääb avatuks 16. juuni 2009 ning külastamine on tasuta.
Lahtiolekuajad: E-L 10.00 - 21.00, P 10.00 - 18.00
Thursday, May 28, 2009
[€] NAK otsustas devalveerida euro
Raske aeg nõuab kergekäeliseid otsuseid. Tartu NAK ilmutas riigimehelikkust ning otsustas alates homsest alandada euro kurssi Eesti krooni, Läti lati ning hertsog Magnuse veeringute ja killingute suhtes.
Alandamine viiakse kohe läbi NAKi blogis. Lugejatel palutakse tekst valjusti ette lugeda:
"Ma alandan euro kurssi. Euro kurss pole õhkagi väärt. Võrreldes Eesti krooni euro kurss haisev nagu bomži hingeõhk hommikuses Kopli trammis. Euro on võrreldes Läti latiga mõtte nagu vaalaskala - raske püüda, keeruline konsverveerida ja kui maha lööd, hakkavad kõik vigisema; Läti latt seevastu on ilus nagu latikas. Hertsog Magnuse veeringud ja killingud on ajalugu ning antikvaarselt väärtuslik, euro pole miskit enamat kui meie tänapäevane igapäev."
Teksti on lubatud oma äranägemise järgi kohendada, muuhulgas võib seda vürtsitada ebatsensuursete sõnadega.
Alandamine viiakse kohe läbi NAKi blogis. Lugejatel palutakse tekst valjusti ette lugeda:
"Ma alandan euro kurssi. Euro kurss pole õhkagi väärt. Võrreldes Eesti krooni euro kurss haisev nagu bomži hingeõhk hommikuses Kopli trammis. Euro on võrreldes Läti latiga mõtte nagu vaalaskala - raske püüda, keeruline konsverveerida ja kui maha lööd, hakkavad kõik vigisema; Läti latt seevastu on ilus nagu latikas. Hertsog Magnuse veeringud ja killingud on ajalugu ning antikvaarselt väärtuslik, euro pole miskit enamat kui meie tänapäevane igapäev."
Teksti on lubatud oma äranägemise järgi kohendada, muuhulgas võib seda vürtsitada ebatsensuursete sõnadega.
Wednesday, May 27, 2009
[€] NAKi varasemate liikmete laim...
...jätab kümned tuhanded inimesed tööta.
NAKlane Veiko Märka kirjutab Ekspressis.
Uhke on olla naklane pärast seda, kui me Andrus Ansipi Vikipeediast nii ära kustutasime, et haisu ka ei jäänud.
NAKlane Veiko Märka kirjutab Ekspressis.
Uhke on olla naklane pärast seda, kui me Andrus Ansipi Vikipeediast nii ära kustutasime, et haisu ka ei jäänud.
Labels:
Märka,
siga seinas õpetab,
uus suur propagandavõit
Thursday, May 21, 2009
naklev-ruitlev
hiilgasin amokijooksus
mulle anti medal
selle eest et absoluutselt
ma ei valind keda
täristasin automaadist
huulil rõõmus heil
nüüd mind tartu uues teatris
mängib andres keil
mulle anti medal
selle eest et absoluutselt
ma ei valind keda
täristasin automaadist
huulil rõõmus heil
nüüd mind tartu uues teatris
mängib andres keil
Labels:
aapo olgu tänatud,
ajalooline paratamatus,
luule
Wednesday, May 20, 2009
veel kaks luuletust
oleme viis lõbusamat selli
Mika Margus Kadri Priit ja Andra
viskasime välja Irja-Inno
nüüd me saame ajalukku minna
aga jala küll ei lähe sinna
orjad tulge silmapilk meid kandma
ütled et sa oled kannataja
see on üsna meelevaldne silt
minu meelest küll ei kannata sa
absoluutselt mitte midagit
sa ei kannata et homme tõuseb päike
et maailmas liiga palju armastust
ja kui sinu juustes sebib täike
lahkub viimanegi kübe kannatust
Mika Margus Kadri Priit ja Andra
viskasime välja Irja-Inno
nüüd me saame ajalukku minna
aga jala küll ei lähe sinna
orjad tulge silmapilk meid kandma
ütled et sa oled kannataja
see on üsna meelevaldne silt
minu meelest küll ei kannata sa
absoluutselt mitte midagit
sa ei kannata et homme tõuseb päike
et maailmas liiga palju armastust
ja kui sinu juustes sebib täike
lahkub viimanegi kübe kannatust
levinumaid NAKi-visioone (Irja värskemat luulet mixides)
homme kui mind nakki võetakse
pole mind enam siin
pean istuma nakis ja kirjutama
luuletusi joomase peaga
jooma vahetpidamata õlut
ja mul pole lubatud käia kusel
ja ma ei saa sosistada
sest nakis on lubatud ainult röökida
ja naki ühises voodis
üksteist läbi otsida
pole mind enam siin
pean istuma nakis ja kirjutama
luuletusi joomase peaga
jooma vahetpidamata õlut
ja mul pole lubatud käia kusel
ja ma ei saa sosistada
sest nakis on lubatud ainult röökida
ja naki ühises voodis
üksteist läbi otsida
Labels:
ajalooline paratamatus,
NAKi seksikaim,
ooming
Tuesday, May 19, 2009
NAKISTANI RAHVUSMÄNG
Kõik naklased on nakis koos, siis lastakse tuli ära ja kõik naklased lähevad nakist välja. Siis lastakse tuli jälle põlema ja ükskõik kes, sest kõik on niikuinii välja läinud, püüab ära arvata, kes naklastest on puudu. See, kes suudab kaduda nii, et keegi tema puudumist ei märka, sellest saab uus mängujuht.
NAK otsustas visata Aarne Ruubeni NAKist välja
Absoluutselt kõik NAKi liikmed, kellest enamus ei nõustu siia alla kirjutama, on seisukohal, et hr. A. Ruuben pole juba 70 aastat NAKi tegevusest osa võtnud, lisaks pole ta viimased 80 aastat eriti noor välja näinud.
Seega otsustas NAK visata Aarne Ruubeni NAKist välja, aga kui Ruuben ei ole nõus minema, astub NAK ise NAKist välja.
alla kirjutanud Contra ja kõik teised kirjanike liidu liikmed, kes ei soovi oma nime ega ühtegi raamatut avaldada
NAK ei ole I&I'ga "ühes paadis" juba 2007. aasta sügisest.
Kirjandus- ja kunstirühmitus Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) teatab, et ei loe Irja ja Inno Tähismaad endi liikmeiks.
Noorte Autorite Koondis toetab sõnavabadust ning aktsepteerib Tähismaade õigust alternatiivsele vaatenurgale.
Liikmelisuse peatamise põhjuseks on Tähismaade pikemaaegne rühmituse töös mitteosalemine ning nende kirjandusliku ja poliitilise tegevuse vastuolu suure osa naklaste eetiliste tõekspidamistega.
Priit Salumaa, Andra Teede, Margus Konnula (Contra), Kadri Pettai, Mika Keranen, endised liikmed Aapo Ilves ja Jaak Urmet (Wimberg) ning teised, kes oma nime siinkohal avalikustada ei soovi.
Noorte Autorite Koondis toetab sõnavabadust ning aktsepteerib Tähismaade õigust alternatiivsele vaatenurgale.
Liikmelisuse peatamise põhjuseks on Tähismaade pikemaaegne rühmituse töös mitteosalemine ning nende kirjandusliku ja poliitilise tegevuse vastuolu suure osa naklaste eetiliste tõekspidamistega.
Priit Salumaa, Andra Teede, Margus Konnula (Contra), Kadri Pettai, Mika Keranen, endised liikmed Aapo Ilves ja Jaak Urmet (Wimberg) ning teised, kes oma nime siinkohal avalikustada ei soovi.
Sunday, May 17, 2009
Thursday, May 14, 2009
[€] Obama fännab Contrat ja Pehki
Ameerika president Barack Obama kinnitas, et tema lemmikud Ameerika Laulu konkursile esitatud laulude seast on need, millele on sõnad kirjutanud Urvaste poeet Margus Konnula ehk Contra.
Loe lähemalt:
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=119137
Tuesday, May 12, 2009
Thursday, May 07, 2009
KUIDAS MEID CONTRAGA KOOLIST MINEMA AETI
Veiko Märka
Ma ei oleks Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 29. aprillil toimunud skandaalist, kus kaks pedagoogi minu ja Contra esinemisse sekkusid ning selle lõpetama (tegelikult küll ainult katkestama) sundisid, ridagi kirjutama hakanud. Aga kuna see sündmus nagunii Postimees Online`i sattus, siis lisan oma vaatenurga.
Kõige rohkem üllatas mind asjaolu, et mõlemad skandaalitsejad – kooli õppealajuhataja ning huvijuht – polnud üldse eesti keele ega kirjanduse spetsialistid. See ei seganud neid teadja näoga kinnitamast, et eesti keeles olevat palju kaunimaid sõnu kui need, mida meie kasutasime ning meie sõnakasutus ei vasta haridusasutuses nõutavale standardile.
Ma ei kujuta ette, et mõni eesti filoloog läheks kusagile füüsikaolümpiaadile ja hakkaks seal õiendama, missugused ülesanded kõlbavad lastele ja missugused mitte.
Kuivõrd skandaalitsejad tõid näiteid esmajoones minu luuletusest „Haridusreform jätkub“, siis käsitlen konkreetselt seda. Mida mõistlikku ma saan arvata pedagoogidest, kellede arvates sõnad „noku“, „häbe“ ja „Tõnis Lukas“ on ropud? Esimese kahe objekti kohta on need lugematust arvust eesti keeles olevatest sünonüümidest just kõige süütumad ja lastepärasemad. Ja kuidas neid väljendeid kasutamata lapsele selgeks teha, milline kole olevus on pedofiil (kellel küll haridusminister õnnelikus lõpus näpud otsast ära lõikab)?.
Ma tean ise väga hästi, et kõigis mu luuletustes kokku on üksainus ropp sõna, seegi saksa keeles ja seda ma saalis veel kasutada ei jõudnud. Olen sel sajandil esinenud umbes kolmekümnes koolis või muidu õpilaspubliku ees. Esinemine on katkestatud vaid üks kord – umbes seitsme aasta eest Tallinna Ühisgümnaasiumis ja seda mitte minu tõttu, vaid kuna peale minu käisid laval mitmed undergroundbändid, siis lõhkusid mingid võõrad purjus punkarid ära kooli tualeti akna, et sisse pääseda.
Vägisi tuleb meelde hiljutine sõda eesti keele ja kirjanduse tundide vähendamise ümber üldhariduskoolides. Millegipärast vastandati selles eesti keelele füüsika, mida õpetatavat ju samuti eesti keeles. Kordan seda, mida Ekspressis juba kirjutanud olen: füüsikat võib õpetada ükskõik mis keeles, see jääb ikka füüsikaks ning maailmataset arvestades ongi parem füüsikat inglise keeles õppida. Eesti keelt ja kirjandust aga ei asenda miski.
Füüsikute ja lüürikute konflikt sai alguse ammu, möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, peamiselt Gustav Naani ja Jaan Kaplinski „poleemikast“. Jutumärgid on igati asjakohased, sest Naan mingeid tõsiseltvõetavaid argumente välja ei käinud, vaid ajas samasugust ennasttäis juhmi loba nagu laulva revolutsiooni ajal. Umbes sedasi, et kõik kenad ja sugutamisväärsed noored neiud jooksevad tänapäeval käharpäiste poeetide juurest füüsikute manu, kellel on siis ilmselt sirged juuksed või kiilaspea. Ega tänapäeva naanlus parem pole.
Ja oleks siis, et füüsikud lüürikutest vähem valetaksid! Võtame näiteks maailma tuntuima füüsikavalemi E = mc2 ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus ruudus. Valguse kiirus on sealjuures enam-vähem 300 000 kilomeetrit sekundis. Aga nii pikkuse kui aja mõõtühikud on valitud kokkuleppeliselt ning keegi ei keela luua uut süsteemi, milles valguse kiirus oleks näiteks 1 huvijuht õppealajuhatajas. Kuna üks ruudus on ikka üks, tähendab see, et mass võrdub energiaga. Mis ei kuulu enam füüsika, vaid sofistika valdkonda.
Puškin tapeti duellil, Heiti Talvik viidi Siberisse surema, mind ja Contrat aeti nagu marutõves loomi KSG saalist minema. Aga meie loomingut ei hävita miski, kõige vähem agressiivsed ebapädevad eakad naispedagoogid.
Antud juhul ei saavutanud nad igatahes midagi või kui, siis hoopis vastupidist plaanitule. Esinemine jätkus vabas õhus ja kestis kauemgi kui plaanitud. Ilm oli ilus, kuulajaid vähemalt sama palju kui enne saalis ja ning meie luuletused jõudsid kahtlemata tunduvalt sügavamale noorte ajudesse kui me seda sisetingimustes ja ametlikult suutnuks.
Ma ei oleks Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 29. aprillil toimunud skandaalist, kus kaks pedagoogi minu ja Contra esinemisse sekkusid ning selle lõpetama (tegelikult küll ainult katkestama) sundisid, ridagi kirjutama hakanud. Aga kuna see sündmus nagunii Postimees Online`i sattus, siis lisan oma vaatenurga.
Kõige rohkem üllatas mind asjaolu, et mõlemad skandaalitsejad – kooli õppealajuhataja ning huvijuht – polnud üldse eesti keele ega kirjanduse spetsialistid. See ei seganud neid teadja näoga kinnitamast, et eesti keeles olevat palju kaunimaid sõnu kui need, mida meie kasutasime ning meie sõnakasutus ei vasta haridusasutuses nõutavale standardile.
Ma ei kujuta ette, et mõni eesti filoloog läheks kusagile füüsikaolümpiaadile ja hakkaks seal õiendama, missugused ülesanded kõlbavad lastele ja missugused mitte.
Kuivõrd skandaalitsejad tõid näiteid esmajoones minu luuletusest „Haridusreform jätkub“, siis käsitlen konkreetselt seda. Mida mõistlikku ma saan arvata pedagoogidest, kellede arvates sõnad „noku“, „häbe“ ja „Tõnis Lukas“ on ropud? Esimese kahe objekti kohta on need lugematust arvust eesti keeles olevatest sünonüümidest just kõige süütumad ja lastepärasemad. Ja kuidas neid väljendeid kasutamata lapsele selgeks teha, milline kole olevus on pedofiil (kellel küll haridusminister õnnelikus lõpus näpud otsast ära lõikab)?.
Ma tean ise väga hästi, et kõigis mu luuletustes kokku on üksainus ropp sõna, seegi saksa keeles ja seda ma saalis veel kasutada ei jõudnud. Olen sel sajandil esinenud umbes kolmekümnes koolis või muidu õpilaspubliku ees. Esinemine on katkestatud vaid üks kord – umbes seitsme aasta eest Tallinna Ühisgümnaasiumis ja seda mitte minu tõttu, vaid kuna peale minu käisid laval mitmed undergroundbändid, siis lõhkusid mingid võõrad purjus punkarid ära kooli tualeti akna, et sisse pääseda.
Vägisi tuleb meelde hiljutine sõda eesti keele ja kirjanduse tundide vähendamise ümber üldhariduskoolides. Millegipärast vastandati selles eesti keelele füüsika, mida õpetatavat ju samuti eesti keeles. Kordan seda, mida Ekspressis juba kirjutanud olen: füüsikat võib õpetada ükskõik mis keeles, see jääb ikka füüsikaks ning maailmataset arvestades ongi parem füüsikat inglise keeles õppida. Eesti keelt ja kirjandust aga ei asenda miski.
Füüsikute ja lüürikute konflikt sai alguse ammu, möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, peamiselt Gustav Naani ja Jaan Kaplinski „poleemikast“. Jutumärgid on igati asjakohased, sest Naan mingeid tõsiseltvõetavaid argumente välja ei käinud, vaid ajas samasugust ennasttäis juhmi loba nagu laulva revolutsiooni ajal. Umbes sedasi, et kõik kenad ja sugutamisväärsed noored neiud jooksevad tänapäeval käharpäiste poeetide juurest füüsikute manu, kellel on siis ilmselt sirged juuksed või kiilaspea. Ega tänapäeva naanlus parem pole.
Ja oleks siis, et füüsikud lüürikutest vähem valetaksid! Võtame näiteks maailma tuntuima füüsikavalemi E = mc2 ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus ruudus. Valguse kiirus on sealjuures enam-vähem 300 000 kilomeetrit sekundis. Aga nii pikkuse kui aja mõõtühikud on valitud kokkuleppeliselt ning keegi ei keela luua uut süsteemi, milles valguse kiirus oleks näiteks 1 huvijuht õppealajuhatajas. Kuna üks ruudus on ikka üks, tähendab see, et mass võrdub energiaga. Mis ei kuulu enam füüsika, vaid sofistika valdkonda.
Puškin tapeti duellil, Heiti Talvik viidi Siberisse surema, mind ja Contrat aeti nagu marutõves loomi KSG saalist minema. Aga meie loomingut ei hävita miski, kõige vähem agressiivsed ebapädevad eakad naispedagoogid.
Antud juhul ei saavutanud nad igatahes midagi või kui, siis hoopis vastupidist plaanitule. Esinemine jätkus vabas õhus ja kestis kauemgi kui plaanitud. Ilm oli ilus, kuulajaid vähemalt sama palju kui enne saalis ja ning meie luuletused jõudsid kahtlemata tunduvalt sügavamale noorte ajudesse kui me seda sisetingimustes ja ametlikult suutnuks.
Tartu NAK festivalil Prima Vista
Neljapäev, 7. mai:
17.00–18.00 Kaubamaja aatriumis esinevad luuletuste ja lauludega Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra ja Wimberg.
18.00 Rahvusvaheline seminar kirjastamisest, esindamisest ja autoriõigusest Tartu Kirjanduse Majas, ümarlauas kirjanikud, kirjastajad, kirjanduslikud agendid, raamatute müüjad:
Aleksandra Marinina, Natan Zablotskis, Nelli Zagorodnjuk, Krista Kaer, Igor Rosenfeld, (:)kivisildnik, Igor Kotjuh ja Andres Anvelt.
Reede, 8 mai:
16.30–18.00 esitavad Kaubamaja aatriumis oma loomingut Aapo Ilves, Jaan Pehk, Wimberg ja Maarja Kangro
19.00 Laulvate kirjanike kontsert Pargiraamatukogu platsil
Tänavuse kontserdi avab festivali patrooni Andres Ehini melodeklamatsioon, löökriistadel Brian Melvin, kitarril Mart Soo. Kontserdi teises osas loevad ja laulavad luulet Asko Künnap ( kitarril saadab Heikki Kalle), Kristiina Ehin, Marje Ingel, Merca, Jaan Pehk ja Aapo Ilves. Saatemuusikutena teevad kaasa Mait Trink ja Meelis Kommedant.
21.00 algab Genialistide klubis pidu "Akadeemikute valik:
kirjandusteadlased". Plaadimuusikat, vaatenurki ja meeleolusid valivad Jaak Tomberg, Aare Pilv ning Neeme Lopp. Südaööl teeb etteaste Aapo Ilves.
Pilet 50/25, Kirjanike Liidu liikemtele tasuta
Laupäev, 9. mai:
14.00 Aapo Ilvese luulekogu „Tulen öösel sulle koju“ esitlus Prima Vista raamatulaadal
16.00 Prima Vista Noortekas Tartu Kirjanduse Maja hoovis
Traditsiooniks kujunenud noorte kirjandusüritusel loevad oma loomingut noored autorid Eda Ahi, Kristjan Haljak, Carolina Pihelgas, Paavo Piik, Lee Rajando, Triin Tasuja ning Andra Teede.
Pühapäev, 10 mai:
14.00 Kirjanikerännu kogumikku „Mehed ei nuta“ esitlevad tekstide autorid Andres Ehin, Mehis Heinsaar, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi ja Eia Uus
Täpsemat festivali kava vaata siit.
17.00–18.00 Kaubamaja aatriumis esinevad luuletuste ja lauludega Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra ja Wimberg.
18.00 Rahvusvaheline seminar kirjastamisest, esindamisest ja autoriõigusest Tartu Kirjanduse Majas, ümarlauas kirjanikud, kirjastajad, kirjanduslikud agendid, raamatute müüjad:
Aleksandra Marinina, Natan Zablotskis, Nelli Zagorodnjuk, Krista Kaer, Igor Rosenfeld, (:)kivisildnik, Igor Kotjuh ja Andres Anvelt.
Reede, 8 mai:
16.30–18.00 esitavad Kaubamaja aatriumis oma loomingut Aapo Ilves, Jaan Pehk, Wimberg ja Maarja Kangro
19.00 Laulvate kirjanike kontsert Pargiraamatukogu platsil
Tänavuse kontserdi avab festivali patrooni Andres Ehini melodeklamatsioon, löökriistadel Brian Melvin, kitarril Mart Soo. Kontserdi teises osas loevad ja laulavad luulet Asko Künnap ( kitarril saadab Heikki Kalle), Kristiina Ehin, Marje Ingel, Merca, Jaan Pehk ja Aapo Ilves. Saatemuusikutena teevad kaasa Mait Trink ja Meelis Kommedant.
21.00 algab Genialistide klubis pidu "Akadeemikute valik:
kirjandusteadlased". Plaadimuusikat, vaatenurki ja meeleolusid valivad Jaak Tomberg, Aare Pilv ning Neeme Lopp. Südaööl teeb etteaste Aapo Ilves.
Pilet 50/25, Kirjanike Liidu liikemtele tasuta
Laupäev, 9. mai:
14.00 Aapo Ilvese luulekogu „Tulen öösel sulle koju“ esitlus Prima Vista raamatulaadal
16.00 Prima Vista Noortekas Tartu Kirjanduse Maja hoovis
Traditsiooniks kujunenud noorte kirjandusüritusel loevad oma loomingut noored autorid Eda Ahi, Kristjan Haljak, Carolina Pihelgas, Paavo Piik, Lee Rajando, Triin Tasuja ning Andra Teede.
Pühapäev, 10 mai:
14.00 Kirjanikerännu kogumikku „Mehed ei nuta“ esitlevad tekstide autorid Andres Ehin, Mehis Heinsaar, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi ja Eia Uus
Täpsemat festivali kava vaata siit.
Sunday, April 26, 2009
[€] Televisioon kajastas NAKlase kirjutamisprotsessi
Veetlev noorkirjanik Mare osales riiklikul käsitsi kirjutamise võistlusel. Rõõmustagem silma ja südant:
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=111746
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=111746
Labels:
ajalooline paratamatus,
Alfa Julia,
meie võitlus,
musi:*
Friday, April 24, 2009
[€] Verrevil film väljas
Pronksöö aastapäeval esilinastub Toomas Verrevi ja Roman Neimanni lühimängufilm „Vallutajad“.
Pühapäeval, 26. aprillil, pronsköö teisel aastapäeval kell 16.00 kutsume sind Tallinna Kinomajja aadressil Uus tänav 3 lühimängufilmi „Vallutajad ehk riie teeb mehe“ esilinastusele.
Ootamatu ülesehitusega linateoses astuvad üles noor ja andekas Jass Seljamaa, Anna Maria Galojan, Meelis Tomson ja paljud teised. Filmi muusika autoriks on eksperimentaalmuusika looja Uku Nurk (melopainter.net), operaatoriks kindlakäeline Roman Neimann (Teip Films) ning filmi idee autoriks ja lavastajaks on Toomas Verrev.
http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=2473
Verrevi teatrietendus Tartu NAKi suveseminaril on vaadatav juutuubis.
Pühapäeval, 26. aprillil, pronsköö teisel aastapäeval kell 16.00 kutsume sind Tallinna Kinomajja aadressil Uus tänav 3 lühimängufilmi „Vallutajad ehk riie teeb mehe“ esilinastusele.
Ootamatu ülesehitusega linateoses astuvad üles noor ja andekas Jass Seljamaa, Anna Maria Galojan, Meelis Tomson ja paljud teised. Filmi muusika autoriks on eksperimentaalmuusika looja Uku Nurk (melopainter.net), operaatoriks kindlakäeline Roman Neimann (Teip Films) ning filmi idee autoriks ja lavastajaks on Toomas Verrev.
http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=2473
Verrevi teatrietendus Tartu NAKi suveseminaril on vaadatav juutuubis.
Friday, April 17, 2009
Tuesday, April 07, 2009
Wednesday, March 25, 2009
[€] NAK lased teevad kirjandusajalugu
Tallinna linn rahastab NAKi liikmete Inno ja Irja publitsistlikku trükist 200 tuhande krooniga.
I+I skandaalne blogi.
Kirjutab Reformierakonna blogi Tallinna-osakond.
Paslik hakatus aasta aega kestnud tour de force'i järelpeole.
Tuesday, March 24, 2009
Monday, March 23, 2009
Saturday, March 21, 2009
Monday, March 16, 2009
HuupI avab maalinäituse „NAKed“ täna, kell 17:30 Võru Linnagaleriis Kannel
Esmaspäeval, 16. märtsil kell 17:30 avab HuupI Võru Linnagaleriis maalinäituse „NAKed“. HuupI't aitavad avamisel oma luuletuste ja lauluga NAKlased: Contra, Aapo Ilves, Andra Teede, Vahur Afanasjev ja Priit Salumaa.
NAKed on jätk HupI diplomitööle Alasti Kirjanikud, mille raames valmisid aktimaalid „Aapo Ilves“, „Andra Teede“, „Vahur Afanasjev“ ja „Contra“. Näituse NAKed jaoks valmisid aktimaalid ka Priit Salumaast ja Flost. Sisuliselt on tegemist aktimaaliseeriaga Tartu NAKlastest. Igal maalil on kujutatud vastavat kirjanikku läbi HuupI kunstnikunägemuse. Võib-olla on seal midagi rohkem, võib-olla vähem, võib-olla on kõik pelgalt illusioon alasti naklastest.
Maalidele taustaks saab kuulata ka kirjanikke endid, näituse avamisel lausa „elusast peast.“ Hiljem on maalide kõrvale ülesseatud helisüsteemid ning iga maali on võimalik nautida kõrvakappidest vastava autori luulet ja muusikat kuulata. Sellega antakse vaatajale võimalus maalil kujutatud kirjanikust veel täielikum pilt saada.
HuupI ise kirjeldab näituse teemat ning saamislugu nii:
"Igasugune alastus ja paljastused on osa inimkonna ajaloost, sest inimene oskab paljastada ennast ja teisi ning see tegevus omab meie jaoks tähendust. Ainult inimene on võimeline avama oma hinge või rääkima välja saladusi, kuid samas on ta ka osav valetama ja kõike kiivalt varjama.“
„Diplomitööga seoses uurisin loomingulist paljastust, ehk paljastusi läbi loomingu, veel kitsamalt aga kirjanduslikku loomingulist paljastust ning seda teoreetilises võtmes. Samas oma maalidel võtsin ma füüsiliselt alasti aga kirjanikud endid.“
"Maalid sündisd nii, et arutasin oma subjektidega loomingulist paljastust kirjanduses, samas palusin neil lahti riietuda ja mulle poseerida. Kuidas see kõik tõsise teema kõrval välja kukkus on omamoodi naljakas. Näiteks peale Contraga tehtud intervjuud poseeris porgandpaljas luuletaja keset tuba ja luges valju häälega luulet, niiet vanaema köögiski jäi kuulama. Kahju ainult, et videokaamerat ei olnud."
Näitus jääb avatuks kuni 10. maini 2009.
NAKed on jätk HupI diplomitööle Alasti Kirjanikud, mille raames valmisid aktimaalid „Aapo Ilves“, „Andra Teede“, „Vahur Afanasjev“ ja „Contra“. Näituse NAKed jaoks valmisid aktimaalid ka Priit Salumaast ja Flost. Sisuliselt on tegemist aktimaaliseeriaga Tartu NAKlastest. Igal maalil on kujutatud vastavat kirjanikku läbi HuupI kunstnikunägemuse. Võib-olla on seal midagi rohkem, võib-olla vähem, võib-olla on kõik pelgalt illusioon alasti naklastest.
Maalidele taustaks saab kuulata ka kirjanikke endid, näituse avamisel lausa „elusast peast.“ Hiljem on maalide kõrvale ülesseatud helisüsteemid ning iga maali on võimalik nautida kõrvakappidest vastava autori luulet ja muusikat kuulata. Sellega antakse vaatajale võimalus maalil kujutatud kirjanikust veel täielikum pilt saada.
HuupI ise kirjeldab näituse teemat ning saamislugu nii:
"Igasugune alastus ja paljastused on osa inimkonna ajaloost, sest inimene oskab paljastada ennast ja teisi ning see tegevus omab meie jaoks tähendust. Ainult inimene on võimeline avama oma hinge või rääkima välja saladusi, kuid samas on ta ka osav valetama ja kõike kiivalt varjama.“
„Diplomitööga seoses uurisin loomingulist paljastust, ehk paljastusi läbi loomingu, veel kitsamalt aga kirjanduslikku loomingulist paljastust ning seda teoreetilises võtmes. Samas oma maalidel võtsin ma füüsiliselt alasti aga kirjanikud endid.“
"Maalid sündisd nii, et arutasin oma subjektidega loomingulist paljastust kirjanduses, samas palusin neil lahti riietuda ja mulle poseerida. Kuidas see kõik tõsise teema kõrval välja kukkus on omamoodi naljakas. Näiteks peale Contraga tehtud intervjuud poseeris porgandpaljas luuletaja keset tuba ja luges valju häälega luulet, niiet vanaema köögiski jäi kuulama. Kahju ainult, et videokaamerat ei olnud."
Näitus jääb avatuks kuni 10. maini 2009.
Sunday, March 15, 2009
Kristina Viin astus Tartu NAK-i
Eile hääletati Nõmmel seitsme (tegelikult kaheksa, ma unustasin enda ära) poolthäälega Tartu NAK-i liikmeks noor Supilinna õilishing Kristina Viin. Kristina on Tartu Kõrgema Kunstikooli kolmanda aasta skulptuuri tudeng, kirjutab väga häid tekste, maalib ja joonistab väga häid pilte ja on NAK-ile igati oodatud lisandus. Viina blogisse saab siit.
Süütu haldjakese pildi valisin siia selle pärast, et rokenrolli ei leidnud. Aga Kristina oskab rokkida küll. Aplausi, ma palun.
Süütu haldjakese pildi valisin siia selle pärast, et rokenrolli ei leidnud. Aga Kristina oskab rokkida küll. Aplausi, ma palun.
Thursday, March 12, 2009
Tuesday, March 10, 2009
Thursday, March 05, 2009
[€] Tussilibestituubi õigekirja asjus
Joanna Ellmann kirjutas hõrgu luuleanalüüsi, mille teravus on värskendavalt ootamatu sarnaste arvamusavalduste hulgas. Vastuolu on vanem kui leib. Ühed otsivad kirjasõnast suuri steriilseid kujundeid, klassikalist kaunisteksti, mis paratamult peab ära mahtuma üpris piiratud esteetilisse diskursusesse, teised jällegi reaalset elu ja valu. NAKi autorid on pigem viimaste hulgas.
Eriti meeldib mulle Joanna punkiva sõnumi kaheteralisus: "Muljetavaldav on Ruitlase juures see, et ta on lausproletariaat. Töötab lihttöölisena omamata haridust ning on kriminaalselt karistatud olnud. Ainus, mis mulle ta juures meeldib." Ainus seletus, miks õrna luulehobu tulisele toitjale avaldab muljet robustne isane retsikalduvustega kriminaal, on nii võluvalt labane, et jätan selle välja ütlemata.
Ausalt, igasugu sonimise kõrval on põrpimist lahe lugeda:
http://za-um.blogspot.com/
Eriti meeldib mulle Joanna punkiva sõnumi kaheteralisus: "Muljetavaldav on Ruitlase juures see, et ta on lausproletariaat. Töötab lihttöölisena omamata haridust ning on kriminaalselt karistatud olnud. Ainus, mis mulle ta juures meeldib." Ainus seletus, miks õrna luulehobu tulisele toitjale avaldab muljet robustne isane retsikalduvustega kriminaal, on nii võluvalt labane, et jätan selle välja ütlemata.
Ausalt, igasugu sonimise kõrval on põrpimist lahe lugeda:
http://za-um.blogspot.com/
Tuesday, March 03, 2009
NAK küüditatakse Nõmmele
Emakeelepäev
Laupäeval, 14. märtsil kell 18.00
Tartu NAK-i luule- ja lauluõhtu
"Pidu katku ajal"
Esinevad: Contra, Andra Teede, Wimberg, Aapo Ilves, Piret Jaaks, Priit Salumaa,
Veiko Märka, Olavi Ruitlane ja Ardi Ringvee.
Pilet 25.-
NAK on eelkõige sõpruskond, keda ühendab sarnane arusaam kirjandusest: show-element, meelelahutuslikkus, mis ei välista tõsidust. Naklase jaoks on kirjanik nagu rokkstaar, kes tuleb lavale, kidra ühes ja õllepurk teises käes, ja publiku kohus on sellele kaasa rokkida. Kirjandus on väga tihti elitaarne nähtus. NAK vastandub elitaarsusele. Elitaarsus tapab kirjanduses väga palju head. NAK-ile on tunnuslik selle elitaarsuse murendamine.
http://www.nommekultuur.ee/uudised.id=1177
Laupäeval, 14. märtsil kell 18.00
Tartu NAK-i luule- ja lauluõhtu
"Pidu katku ajal"
Esinevad: Contra, Andra Teede, Wimberg, Aapo Ilves, Piret Jaaks, Priit Salumaa,
Veiko Märka, Olavi Ruitlane ja Ardi Ringvee.
Pilet 25.-
NAK on eelkõige sõpruskond, keda ühendab sarnane arusaam kirjandusest: show-element, meelelahutuslikkus, mis ei välista tõsidust. Naklase jaoks on kirjanik nagu rokkstaar, kes tuleb lavale, kidra ühes ja õllepurk teises käes, ja publiku kohus on sellele kaasa rokkida. Kirjandus on väga tihti elitaarne nähtus. NAK vastandub elitaarsusele. Elitaarsus tapab kirjanduses väga palju head. NAK-ile on tunnuslik selle elitaarsuse murendamine.
http://www.nommekultuur.ee/uudised.id=1177
Friday, February 27, 2009
lõputu järelpeo alguseni...
...pole just liiga palju aega. meeldetuletav artikkel.
Labels:
ajalooline paratamatus,
meie võitlus,
tour de force
Wednesday, February 04, 2009
[€] Hare Cristmas, Hare Weichnachten
Hare Cristmas, Hare Weichnachten!!!
kontseptj6ulualbum kuulatav ja saadav internetis NIHE.ee keskkonnast
Jänku
Selle sõnumi saatis sulle Nervous Cowbwuoys
Repro: Puga taies "Fröhliche Weihnachten! Gazprom", arvutigraafika, 2009
Labels:
[€],
ajalooline paratamatus,
jeesus,
türad sigade ette
Monday, February 02, 2009
Thursday, January 22, 2009
Wednesday, January 07, 2009
[€] Naklane Evelin koorib Valgevene lippu
Saturday, January 03, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)